Sisujuht


Autorid • 0 # +ABCDEFGHIJKLMNOPQRSŠZŽTUVWÕ Ä Ö ÜX Y

Teised autorid • Koostajad TõlkijadKunstnikudToimetajadKriitikud

Avaldamisega seonduv • AntoloogiadTeostesarjadRaamatusarjadKirjastusedPerioodikaIlmumisaastad

Sildigrupid • UlmežanridTeemadIsikudOlendidTehnoloogiaPäikesesüsteemRiigid/keeled

Auhinnad • StalkerRomaanivõistlusTeised auhinnadAuhinnatud ulme eesti keeles

Nimekirjad • Rahvaste/riikide ulme eesti keelesEesti keelde tõlgitud ekraniseeritud ulme

Nimekirjad: Eesti • RaadioulmeEesti ulmefilmidEesti ulmelavastusedEesti ulme tõlked

21.7.24

Mary Wollstonecraft Shelley «Frankenstein ehk moodne Prometheus»


Mary Shelley
Frankenstein ehk moodne Prometheus

Originaalpealkiri: Frankenstein, or, The Modern Prometheus
Originaali esmatrükk: 1818

Vorm: romaan

Tõlkija: Boris Kabur

Värsside tõlkija: Astrid Reinla

Toimetaja: Tiit Heidmets

Kaanepilt: Jüri Palm

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1984
Lehekülgi: 176
Trükiarv: 60 000
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Mirabilia

Saatesõnad:
P. B. Shelley - Eessõna (Preface; 1818)
Mary Shelley - Eessõna viimasele Londoni väljaandele (Introduction; 1831)
Astrid Kabur - Saateks


Veel ilmunud:
  1. Tallinn, Hotger, 2002
  2. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2007 (Romaaniklassika; nr 15)
  3. Tallinn, Sinisukk, 2018


Kommentaar
Eessõnade autoreid pole märgitud.

Originaali esmatrüki avaldas Londoni kirjastus Lackington, Hughes, Harding, Mavor & Jones. Esmatrükk ilmus kolmes köites ja ilmus anonüümselt.

1831. aastal avaldas romaani Londoni kirjastus Colburn and Bentley oma sarja «Bentley Standard Novels» üheksanda köitena autori poolt silutud ja mõneti tsenseeritud versiooni ning selle väljaande tekst on olnud aluseks enamikele hilisematele kordustrükkidele ja tõlgetele, tõenäoliselt ka eesti tõlkele.

Paljud uuemad väljaanded kasutavad pealkirja lihtsustatud varianti – «Frankenstein».

Tegu on krestomaatilise romaani ja üldkultuurilise fenomeniga, mida on lugematu arv kordi ekraniseeritud ja lavale toodud, koomiksiteks joonistatud ja erinevate autorite poolt töödeldud.

Romaani on sageli nimetatud moodsa ulmekirjanduse alguspunktiks.




Raamatust ajakirjanduses:

13.7.24

I. Rossohhovatski · A. Stogni «Avarii «Hõbenoolel»»


Igor Rossohhovatski
Anatoli Stogni
Avarii «Hõbenoolel»

Originaalpealkiri: Авария «Серебряной стрелы»
Originaali esmatrükk: 1969

Sari: Vassiltšenko küberneetiline teisik

Vorm: jutt

Tõlkija: Urmas Selirand

Illustreerija: Valli Hurt

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1970; nr 3


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Junõi tehnik» 1969. aasta mainumbris.



11.7.24

Clifford Simak «Deserteerimine»


Clifford D. Simak
Deserteerimine

Originaalpealkiri: Desertion
Originaali esmatrükk: 1944

Sari: Linn

Vorm: jutt

Tõlkija: Urmas Alas

Illustreerija: Krista Saare

Ilmumiskoht: Horisont
Ilmumisaeg: 1996; nr 1 (Horisondi Extra)


Veel ilmunud:
  1. «Horisont» 1968; nr 7
  2. Clifford D. Simak «Linn» // Tallinn, Varrak, 1996 (F-sari)


Kommentaar
Jutule eelneb lühike autoritutvustus tõlkijalt ning teos on esitatud kui katkend peagiilmuvast kogumik/romaanist «Linn».

Illustratsioonide autorit pole märgitud, aga initsiaalid KS lubavad oletada, et kunstnikuks on ajakirja kujundaja Krista Saare.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1944. aastal, ajakirja «Astounding Science Fiction» novembrinumbris.



Ray Bradbury «Kõuemürin»


Ray Bradbury
Kõuemürin

Originaalpealkiri: A Sound of Thunder
Originaali esmatrükk: 1952

Vorm: jutt

Tõlkija: Kadri-Ann Gross

Ilmumiskoht: Pedagoogiline Instituut
Ilmumisaeg: 1987; nr 17 (15. mai) – nr 21 (12. juuni)


Veel ilmunud:
  1. «Horisont» 1968; nr 5 [pealkirjaga «Kõuekärgatus»]
  2. «Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]
  3. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]


Kommentaar
4-osaline järjejutt.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1952. aastal, ajakirja «Collier's» 28. juuni numbris.

Tegu on krestomaatilise tekstiga, mida on ette loetud paljude riikide raadiotes (sh ka Eesti Raadios), millest on tehtud koomikseid ning mida on korduvalt ekraniseeritud.




Teosest blogides:

Isaack Asimov «Kui lõbus neil oli»


Isaac Asimov
Kui lõbus neil oli

Originaalpealkiri: The Fun They Had
Originaali esmatrükk: 1951

Vorm: jutt

Tõlkija: Ilmar Sepp

Illustreerija: Iivi Sampu-Raudsepp

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1970; nr 8


Veel ilmunud:
  1. «Horisont» 1969; nr 2 [pealkirjaga «Missugust lõbu nad tundsid»]


Kommentaar
Autori eesnimi on kirjutatud valesti ning see võib viidata kaudtõlkele.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1951. aastal, ajalehe «The Boys and Girls Page» 1. detsembri numbris.