G. Altov «Kummaline küsimus»

Genrihh Altov
Kummaline küsimus

Originaalpealkiri: Странный вопрос
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)

Kommentaar

Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

G. Altov «Esimene kontakt»

Genrihh Altov
Esimene kontakt

Originaalpealkiri: Первый контакт
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)

Kommentaar

Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

G. Altov «Triggerketike»

Genrihh Altov
Triggerketike

Originaalpealkiri: Триггерная цепочка
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)


Veel ilmunud:

1. «Pioneer» 1963; nr 5 [pealkirjaga «Kas masin võib mõtelda?»]

Kommentaar

Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Herta Laipaik «Maarjakask»

Herta Laipaik
Maarjakask
Kunstmuistendeid ühe vana jutuvestja mälestuseks

Vorm: kogumik

Toimetaja: Maret Kangur

Kujundaja: Milvi Torim

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1983
Lehekülgi: 120
Trükiarv: 24 000
Köide: taskuformaat + pehmed kaaned


Veel ilmunud:

1. Herta Laipaik «Kurjasadu» // Tallinn, Varrak, 2006

Sisukord

• Eessõna asemel
• Laukatuli
• Liivakerija
• Häitsmetund
• Kivilinad
• Hingepüüdja
• Ahne jõe sünd
• Maarjakask
• Toonekägu
• Sõnaseletusi
• Kasutatud kirjandus

Kommentaar

«Eessõna asemel» on autori mälestused-vestlused Roiu Minniga, raamatu alapealkirjas mainitud vana jutuvestjaga ning samalaadi tekstikatked raamivad ka kogumiku jutte, moodustades sellisena teatava metakirjandusliku raamloo.

1977–79 ehk aastaid enne raamatu ilmumist loeti vähemalt kuus kogumiku juttu ette Vikerraadio «Jututoas».

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Kodumaa (27.04.1983): Maret Kangur «Aprill»
• Keel ja Kirjandus (12/1983): Reet Krusten «Jutuvestja mälestusraamat»
• Eesti Ekspress (6.04.2005) Areen: Lauri Õunapuu «Elamus: Herta Laipaik «Maarjakask»»

David Bischoff «Sõjamängud»

David Bischoff
Sõjamängud

Originaalpealkiri: Wargames
Originaali esmatrükk: 1983

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 29 (oktoober) – nr 40/41 (detsember)

Kommentaar

Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Romaniseeringu aluseks on filmi «WarGames» (1983) käsikiri ning raamatu originaali esmatrüki avaldas Penguin Books.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Harry Harrison «Taltsutamatu planeet»

Harry Harrison
Taltsutamatu planeet

Originaalpealkiri: Deathworld
Originaali esmatrükk: 1960

Sari: Surmailm
Number sarjas: 1

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 18 (juuli) – nr 28 (september)


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Varrak, 1997 (F-sari) [pealkirjaga «Surmailm I»]

Kommentaar

Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1960. aasta jaanuarist märtsini järjejutuna ajakirjas «Astounding/Analog Science Fact & Fiction». Sama aasta septembris avaldas kirjastus Bantam Books romaani esimese raamatuväljaande.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Frances Carsac «Eldorado lõvid»

Francis Carsac
Eldorado lõvid

Originaalpealkiri: La vermine du lion
Originaali esmatrükk: 1967

Sari: Téraï Laprade
Number sarjas: 3

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 8 (aprill) – nr 17 (juuli)

Kommentaar

Autori eesnimi on kirjutatud vigaselt.

Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1967. aastal, Pariisi kirjastuse Fleuve Noir sarja «Anticipation» 310. köitena.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Rider Haggard «Ürgmetsa võlur»

H. Rider Haggard
Ürgmetsa võlur

Originaalpealkiri: Allan's Wife
Originaali esmatrükk: 1887

Sari: Allan Quatermain
Number sarjas: 2

Vorm: romaan

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 1 (märts) – nr 7 (aprill)


Veel ilmunud:

1. «Waba Maa» 1931; 20. jaanuar – 3. märts
2. Tallinn, Kuldsulg, 2009 (Põnevusromaan) [pealkirjaga «Allani naine»]

Kommentaar

Autori nimi on ilma eesnime initsiaalita.

Tõlkijat pole märgitud, kuid maakeelse pealkirja põhjal võib oletada, et tegu on omaaegse «Waba Maa» järjejutu toimetatud versiooniga.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1887. aastal USAs ning tegu oli varastatud poognate pealt tehtud piraatväljaandega. Esimene ametlik, Inglise väljaanne ilmus kaks aastat hiljem autorikogu «Allani naine ja teised lood» (Allan's Wife and Other Tales) avatekstina.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Indrek Hargla «Süvahavva. Teine suvi»

Indrek Hargla
Süvahavva: Teine suvi

Sari: Süvahavva
Number sarjas: 2

Vorm: romaan

Toimetaja: Heli Illipe-Sootak

Kaanefotod: Margit Lepla

Kaanekujundus: Mari Kaljuste

Kaart: Berit Sootak

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 424
ISBN: 978-9985-3-3388-4
Köide: lakaga pehmed kaaned

Kommentaar

Romaani aluseks on Indrek Hargla käsikirja põhjal valminud telesarja «Süvahavva» teine hooaeg.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust kogumikes:

• «Paar sammukest XXIX: Transmeedialised siirded. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2012–2013» (EKM Teaduskirjastus, 2016): Marju Kõivupuu ««Süvahavva» mütoloogiline maailm – Indrek Hargla mängud pärimuse ja fantaasiaga»

Raamatust ajakirjanduses:

• Reaktor (5/2015): Ove Hillep «Süvahavva 2 - Õudus jätkub»

Raamatust blogides:

• Digital Nerdland: Indrek Hargla «Süvahavva: Teine suvi»
• Bukahooliku märkmed: Indrek Hargla «Süvahavva. Teine suvi»
• Martinson ja sõbrad: Jaan Martinson «Võitlus pääsu eest teispoolsusesse jätkub. Teine suvi»
• Raamatuid siit ja sealt: 4. Raamat, mis on ilmunud aastal 2015
• Siiliste raamaturiiul: Indrek Hargla «Süvahavva teine suvi» (II)
• Kirjanduslik päevaraamat: Indrek Hargla - Süvahavva: Teine suvi (2015)
• raamaturiiulike: Süvahavva (Teine suvi) (2015)

Arkadi Strugatski - Boriss Strugatski «Tagasitulek. Raske on olla jumal»

Arkadi Strugatski - Boriss Strugatski
Tagasitulek. Raske on olla jumal
Fantastilised jutustused

Sari: Keskpäeva maailm

Vorm: kogumik

Tõlkijad: Ralf Toming, Maiga Varik

Toimetaja: Valli Helde

Kaanepilt ja illustratsioonid: Heldur Viires

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1968
Lehekülgi: 452
Trükiarv: 30 000
Köide: kõvad kaaned

Sisukord

• Autoritelt
• Tagasitulek (Возвращение; 1962)
• Raske on olla jumal (Трудно быть богом; 1964)

Kommentaar

Tõlkijate, toimetaja ja kunstniku eesnimesid raamatus ei mainita.

Kuigi tiitellehel määratletakse tekste kui fantastilisi jutustusi, on tegu siiski romaanidega.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Eiv Eloon

Eiv Eloon on pseudonüüm, mille taha varjab end Lea Soo.

Sündis 27. novembril 1945.

Lea Soo sündis Tartus, ema oli kauplusejuhataja ja isa sõjalise kasvatuse õpetaja.

Õppis Tartu 7. keskkoolis. Hiljem Tartu Riiklikus Ülikoolis – aastail 1964–65 arstiteaduskonnas ja aastail 1966–72 geograafiateaduskonna bioloogiaosakonnas.

Ülikooliõpingute vahel, 1965. aastal töötas Lea Soo Irkutski oblastis vaigutajana. Hiljem on ta pidanud Tartus laborandi, raamatukoguhoidja, valvuri ja sekretar-masinakirjutaja ameteid.

Ulmes debüteeris 1981. aastal, mil avaldas Eiv Elooni nime all romaani «Kaksikliik», mis pälvis palju tähelepanu, posiitiivset kriitikat ning tunnistati ka parimaks sel aastal ilmunud Tartu kirjaniku raamatuks.




Veel autorist:

• Eiv Eloon (Eesti biograafiline andmebaas ISIK)
• Eiv Eloon (Vikipeedia)
• Eiv Eloon (Ulmekirjanduse BAAS)

Eiv Elooni ilmunud ulme

Romaanid

Kaksikliik [Kaksikliik]

1. Tallinn, Eesti Raamat, 1981

Kaksikliik 2 [Kaksikliik]

1. Tallinn, Eesti Raamat, 1988

Artiklid, esseed, intervjuud, kriitika, saatesõnad jne

Mõtlemistüüpide heterogeensusest

1. «Looming» 1982; nr 8

Eiv Eloon ja ta looming

Kärt Hellerma
Definitsioonid ja käsitamatu

1. «Noorte Hääl» 1981; 9. august

Jüri Kallas
Vapustav «Kaksikliik»

1. «Reaktor» nr 108 (september 2020)

Marko Kivimäe
Eiv Elooni «Kaksikliik» ehk Raamat, mida keegi ei loe

1. «Reaktor» nr 108 (september 2020)

Aire Kivistik
Ulmeline naisteromaan?

1. «Noorte Hääl» 1981; 23. august

Tarmo Kulmar
Kaksikliik

1. «Edasi» 1981; 25. aprill

Toivo Orav
Kaalukas iive eesti ulmekirjanduses

1. «Sirp ja Vasar» 1981; 22. mai

Astrid Reinla
Hirm

1. «Keel ja Kirjandus» 1981; nr 9

Vaino Vahing
Hirmuspiraal

1. «Looming» 1981; nr 12
2. Vaino Vahing «E me ipso» // Tallinn, Eesti Raamat, 1990

Luule Vile
Kaksikliigist

1. «Noorus» 1983; nr 5

Manfred Kalmsten «Raske vihm»

Manfred Kalmsten
Raske vihm

Vorm: kogumik

Toimetajad: Leiger Luts ja Eva Luts

Kaanepilt: Meelis Krošetskin

Ilmumispaik: Tartu
Kirjastus: Fantaasia
Kirjastus: Täheveski
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 320
ISBN: 978-9949-661-71-8
Köide: kõvad kaaned (läikiv kile)
Raamatusari: Sündmuste horisont
Number sarjas: 77

Sisukord

• Raske vihm
• Kuuekandjad
• Lumemarjaveri
• Loheisand
• Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus
• Valitsusaeg I – Kroonitants
• Valitsusaeg II – Kuningaringlus
• Põgeneda rottidelinnast...
• Optimus – plekid paradiisil
• Tundmatu surm
• Murtud Süda
• Ja lõpetuseks...

Kommentaar

Ilmumispaik on märkimata.

«Ja lõpetuseks...» on autori tänuavaldused.

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

• Autor raamatust


• Raamatu koduleht
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Reaktor (11/2020): Ene Kallas «Manfred Kalmsteni «Raske vihm» ehk Geniaalsest kirjamehest sai harju keskmine kirjanik»
• Algernon (12/2020): Marko Kivimäe «Raske vihm»
• Reaktor (5/2021): Kalver Tamm «Manfred Kalmsteni «Raske vihm»»
• Reaktor (8/2021): Elar Haljas «Manfred Kalmsten «Raske vihm»»

Raamatust blogides:

• loterii: kolm: Manfred Kalmsten - Raske vihm (2020)
• Mööda netti: Raske vihm. Manfred Kalmsten.
• Pärdikute päevaraamat: Raske vihm (Manfred Kalmsten)
• Digital Nerdland: Manfred Kalmsteni «Raske vihm»
• Sulepuru: Manfred Kalmsten «Raske vihm»
• Lugemissoovituse blog: Tiina Sulg: Manfred Kalmsten «Raske vihm»
• Kirjanduslik päevaraamat (2014 - ....): Manfred Kalmsten - Raske vihm (2020)
• Tilda ja tarakanid: Manfred Kalmsten «Raske vihm»
• Lugemisjaht: Manfred Kalmsten «Raske vihm»

Antoloogia «Hirmu vöönd»

Hirmu vöönd

Vorm: antoloogia

Koostaja: Mario Kivistik

Tõlkija: Mario Kivistik

Kaanepilt ja -kujundus: Anneliis Aunapuu

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Nõmm & Co
Ilmumisaasta: 1993
Lehekülgi: 160
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Jutusari

Sisukord

• A. E. van Vogt - Rott ja madu (The Rat and the Snake; 1971)
• Ray Bradbury - Ma ootan (The One Who Waits; 1949)
• Alan E. Nourse - Võltsmehed (The Counterfeit Man; 1952)
• Frederik Pohl - Tunnel maailma all (The Tunnel Under the World; 1955)
• Clifford D. Simak - Eelpost (Beachhead; 1951)
• Arthur C. Clarke - Kogu maailma aeg (All the Time in the World; 1952)
• James Ballard - Hirmu vöönd (Zone of Terror; 1960)
• Robert Silverberg - Eksikülaline (Something Wild Is Loose; 1971)

Kommentaar

Raamatus pole märgitud ilmumispaika ja -aastat, aga samuti koostajat ja tõlkijat.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)
• Arvustused ja hinded (Goodreads)

Arvustused ajakirjanduses:

• Päevaleht (22.11.1993): Vaapo Vaher «Ehk aitab juba kirjutamisest?»

Noorus

«Noorus» oli Eesti noorteajakiri.

Ajakirja «Noorus» esimene number ilmus 1946. aasta novembris.

Aastail 1947–56 oli ajakirja nimeks «Stalinlik Noorus», aga see oli vaid kosmeetiline nimevahetus, tegu oli ikka sama ajakirjaga.

Ajakirja «Noorus» viimane number ilmus 1997. aastal.

Ulme polnud ajakirjas kunagi olulisel kohal, aga poole sajandi jooksul üht-teist ikka ilmus – keskeltläbi jutt või kaks aastas, aga oli ka päris palju ulmavabu aastaid.

Hoolimata ulmepublikatsioonide vähesusest, on ajakirjal «Noorus» Eesti ulmeloos siiski oluline koht, sest:

• 1950ndate keskel ilmusid ajakirjas Vladimir Beekmani ja Georg Ormi jutud, mis olid nõukogude Eesti esimesed teaduslik-fantastilised tekstid
• 1963. aastal ilmus ajakirjas fantastiline romaan piltides ehk tõenäoliselt esimene Eesti ulmekoomiks
• 1974. aastal ilmus kõigi numbrite vahel Matti Vaga valitud, tõlgitud ja kommenteeritud väljarebitav jutulisa, mis sisuliselt oli ulmeantoloogia
• 1980ndatel toimuvatel jutuvõistlusetel osales alati ka vähem või rohkem ulmelugusid ning paljud neist leidsid äramärkimist ja avaldati ajakirjas
• «Noorus» oli ajakiri, kus debüteerisid Mihhail Veller, Tiit Tarlap ja Mart Raudsaar ning kus Helju Rebane ja Raivo Seppo avaldasid märgatava osa oma varasemast ulmeloomingust

Veel ajakirjast:

• Noorus (Vikipeedia)

Ajakirjas «Noorus» ilmunud ulme

Romaanid

Günther Krupkat
Nähtamatud (Die Unsichtbaren; 1956)

1. «Noorus» 1957; nr 3 – nr 11

Lühiromaanid

Anti Pathique - Tõnu Trubetsky
Daam sinises

1. «Noorus» 1990; nr 4 – nr 10

Jutud

Urmas Alas
Elu jääb

1. «Noorus» 1986; nr 5

Tundeküsimus

1. «Noorus» 1993; nr 9

Viitsütik

1. «Noorus» 1985; nr 2

Isaac Asimov
Kõik maailma mured (All the Troubles of the World; 1958) [Multivac]

1. «Noorus» 1968; nr 12

Professori heakskiit (A Problem of Numbers; 1970)

1. «Noorus» 1994; nr 9

Vitali Babenko
Külmik (Холодильник; 1979)

1. «Noorus» 1983; nr 11

Vladimir Beekman
Kiired maailmaruumist

1. «Stalinlik Noorus» 1953; nr 10 – 1954; nr 1

Ambrose Bierce
Mees ja madu (The Man and the Snake; 1890)

1. «Noorus» 1995; nr 12/1

Dmitri Bilenkin
Tema Marss (Его Марс; 1971)

1. «Noorus» 1974; nr 10 (Väljarebitav jutulisa)

Jerome Bixby
Ameerika duell (The Draw; 1954)

1. «Noorus» 1974; nr 12 (Väljarebitav jutulisa)

James Blish
Kunstiteos (A Work of Art; 1956)

1. «Noorus» 1969; nr 12

Alan Bloch
Inimesed on teistsugused (Men Are Different; 1954)

1. «Noorus» 1965; nr 9

Ray Bradbury
Jalutaja (The Pedestrian; 1951)

1. «Noorus» 1991; nr 7

Joo põhjani: Masside hulluse vastu (Drink Entire: Against the Madness of Crowds; 1976)

1. «Noorus» 1994; nr 5

Lendamise masin (The Flying Machine; 1953)

1. «Noorus» 1988; nr 10

Maantee (The Highway; 1950)

1. «Noorus» 1991; nr 7

Valeri Brjussov
Peeglis (В зеркале; 1902)

1. «Noorus» 1986; nr 3

Fredric Brown
Kohutav (Abominable; 1960)

1. «Noorus» 1967; nr 3

John Brunner
Ettekanne Kuu pinna ehituse kohta (Report on the Nature of the Lunar Surface; 1960)

1. «Noorus» 1967; nr 3

Kir Bulõtšov
Rike liinil (Поломка на линии; 1968)

1. «Noorus» 1974; nr 3 (Väljarebitav jutulisa)

Philip K. Dick
Säilitusmasin (The Preserving Machine; 1953) [Doktor Labyrinth]

1. «Noorus» 1993; nr 10

Sever Gansovski
Raevu päev (День гнева; 1964)

1. «Noorus» 1974; nr 1 (Väljarebitav jutulisa) – nr 2 (Väljarebitav jutulisa)

Gabriel García Márquez
Väga pikkade tiibadega väga vana mees (Un señor muy viejo con unas alas enormes; 1968)

1. «Noorus» 1974; nr 9

Gennadi Gor
Aed (Сад; 1968)

1. «Noorus» 1974; nr 5 (Väljarebitav jutulisa)

Aleksandr Grin
Jutukas majavaim (Словоохотливый домовой; 1923)

1. «Noorus» 1984; nr 12

Henn-Kaarel Hellat
Kaks linna

1. «Noorus» 1979; nr 7

S. Illitšovski
Arizonas aeg kadunud (Исчезло время в Аризоне; 1962)

1. «Noorus» 1963; nr 12

Ivan Jefremov
Observatoorium Nur-i-Dešt (Обсерватория Нур-и-Дешт; 1944)

1. «Stalinlik Noorus» 1947; nr 8 – nr 10

Põrguleek (Адское пламя; 1954)

1. «Stalinlik Noorus» 1955; nr 2 – nr 3

Hille Karm
Kunagi veebruaris

1. «Noorus» 1986; nr 3

Stephen King
Siin-seal on tiigreid (Here There Be Tygers; 1968)

1. «Noorus» 1993; nr 11

Andrus Kivirähk
Nekroloog hallile märale

1. «Noorus» 1990; nr 12

Viktor Kolupajev
Klaverihäälestaja (Настройщик роялей; 1972)

1. «Noorus» 1974; nr 9 (Väljarebitav jutulisa)

Aleksandr Kuprin
Toost (Тост; 1906)

1. «Noorus» 1960; nr 9

Toomas Kuter
Vastust teab vaid tuul

1. «Noorus» 1990; nr 9

Stanisław Lem
Futuroloogide kongress (Kongres futurologów; 1970) [Ijon Tichy mälestused]

1. «Noorus» 1971; nr 8

Lymphateri valem (Formuła Lymphatera; 1961)

1. «Noorus» 1967; nr 5

Päästkem kosmos! (Ratujmy kosmos; 1964) [Ijon Tichy mälestused]

1. «Noorus» 1966; nr 12

Guy de Maupassant
Hullumeelse kiri (Lettre d'un fou; 1885)

1. «Noorus» 1991; nr 12

Nülitud käsi (La main d'écorché; 1875)

1. «Noorus» 1991; nr 12

Surnu (La morte; 1887)

1. «Noorus» 1988; nr 8

Aleksandr Mirer
Võrdusmärk (Знак равенства; 1967)

1. «Noorus» 1974; nr 6 (Väljarebitav jutulisa)

Juri Nikitin
Inimene, kes muutis maailma (Человек, изменивший мир; 1973)

1. «Noorus» 1974; nr 11 (Väljarebitav jutulisa)

Georg Orm
Päikesetehas

1. «Stalinlik Noorus» 1954; nr 5 – nr 9

Teerajajad

1. «Noorus» 1956; nr 7 – nr 8

Eve Peterson
Ääremaadel

1. «Noorus» 1984; nr 8

Roman Podolnõi
Esmakordselt (Впервые; 1962) [Pseudoajaloolised pajatused]

1. «Noorus» 1974; nr 9 (Väljarebitav jutulisa)

Meresõit pole võimalik (Мореплавание невозможно; 1962) [Pseudoajaloolised pajatused]

1. «Noorus» 1974; nr 10 (Väljarebitav jutulisa)

Arthur Porges
Vähe küll, aga ikkagi muidu ($1.98; 1954)

1. «Noorus» 1967; nr 12

Juri Prigornitski
Puu (Дерево; 1983)

1. «Noorus» 1983; nr 11

Mart Raudsaar
Kvintiljon vidinat, mis nurjasid putši [Donald Austin ja «Kõu»]

1. «Noorus» 1993; nr 9

Kõige targem

1. «Noorus» 1994; nr 6

Oli see alles näts! [Donald Austin ja «Kõu»]

1. «Noorus» 1993; nr 9

Helju Rebane
Ajakirja «Emantsipeeritud naine» intervjuu Immanuel Kantiga

1. «Noorus» 1985; nr 3

Hesseringi eksperiment

1. «Noorus» 1984; nr 9

Tühjad hinnasedelid

1. «Noorus» 1981; nr 4

Vaikijate linn

1. «Noorus» 1984; nr 9

Võidavad kõik

1. «Noorus» 1984; nr 4

Raivo Seppo
Kutse koolnule

1. «Noorus» 1994; nr 7/8

Merevahune köis

1. «Noorus» 1994; nr 7/8

Sabat

1. «Noorus» 1993; nr 6

Surma mõrsja

1. «Noorus» 1992; nr 4/5 – nr 6/7

Tõugud

1. «Noorus» 1993; nr 6

Aleksandr Siletski
Talvik (Зимарь; 1990)

1. «Noorus» 1983; nr 11

Rein Saluri
Krahvi poeg

1. «Noorus» 1968; nr 8

Robert Sheckley
Preemia riski eest (The Prize of Peril; 1958)

1. «Noorus» 1974; nr 7 (Väljarebitav jutulisa) – nr 8 (Väljarebitav jutulisa)

Ario Šternfeld
«LK-3» lendab kuule («ЛК-3» летит на Луну; 1952)

1. «Stalinlik Noorus» 1953; nr 6

Boriss Zubkov - Jevgeni Muslin
See habras, habras, habras maailm (Непрочный, непрочный, непрочный мир...; 1966) [Ken Price]

1. «Noorus» 1974; nr 8 (Väljarebitav jutulisa)

Valentina Žuravljova
Tähe rapsoodia (Звездная рапсодия; 1959)

1. «Noorus» 1959; nr 12

Tiit Tarlap
Tänav akna taga

1. «Noorus» 1988; nr 6

Georgi Tuškan
Must raju (Черная буря; 1949)

1. «Stalinlik Noorus» 1949; nr 4, nr 6

Ilja Varšavski
Põgenemine (Побег; 1968) [Donomaga]

1. «Noorus» 1974; nr 4 (Väljarebitav jutulisa)

Mihhail Veller
Tšižikovi lahkumine (Все уладится; 1980)

1. «Noorus» 1979; nr 6

Koomiksid

Georgi Martõnov - Allex Kütt
Kaks tuhat aastat hiljem

1. «Noorus» 1963; nr 1 – nr 5

Katkendid

Vadim Ohhotnikov
Maapõue vallutajad (Покорители земных недр; 1948)

1. «Stalinlik Noorus» 1949; nr 2 [katkend samanimelisest teaduslik-fantastilisest romaanist]

Olev Remsu
Kurbmäng Paabelis

1. «Noorus» 1988; nr 9 [katkend romaanist]

Artiklid, esseed, intervjuud, kriitika, saatesõnad jne

Aleksandr Kopti
Teel suurde kirjandusse

1. «Noorus» 1986; nr 4

Siim Oja
Naiste maailm Henn-Kaarel Hellati silmade läbi

1. «Noorus» 1976; nr 12

Raivo Seppo
Koolnu pakub šokolaadi

1. «Noorus» 1992; nr 4/5

Silvia Tui
Jules Verne

1. «Stalinlik Noorus» 1955; nr 3

Luule Vile
Kaksikliigist

1. «Noorus» 1983; nr 5

Kaanepildid:

• Olev Soans, joonistus «Tähtede poole!» (5/1961)
• Olev Soans, linoollõige «Tulevik on meie kätes» (9/1962)
• Illimar Paul (8/1968)

S. Illitševski «Arizonas aeg kadunud»

S. Illitšovski
Arizonas aeg kadunud

Originaalpealkiri: Исчезло время в Аризоне
Originaali esmatrükk: 1962

Vorm: jutt

Tõlkija: Ülo Poots

Illustreerija: Peeter Ulas

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1963; nr 12 (detsember)

Kommentaar

Autori eesnimi pole teada ja perekonnanimi on valesti transkribeeritud.

Tõlkija ja illustreerija eesnime asemel on vaid initsiaal.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1962. aastal, Kirill Andrejevi koostatud antoloogias «Fantastika, 1962. aasta» (Фантастика, 1962 год).

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Stuart Turton «Evelyn Hardcastle'i seitse surma»

Stuart Turton
Evelyn Hardcastle'i seitse surma

Vorm: romaan

Originaalpealkiri: The Seven Deaths of Evelyn Hardcastle
Originaali esmatrükk: 2018

Tõlkija: Sash Uusjärv

Toimetaja: Ivi Vinkler

Kujundaja: Virge Ilves

Kaart: Emily Faccini

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Tänapäev
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 544
ISBN: 978-9949-85-705-0
Köide: pehmed kaaned

Kommentaar

Ilmumispaik on märkimata.

Sisaldab ka autori tänusõnad ja lühiinfo autorist.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 2018. a veebruaris briti kirjastuses Raven Books.

• Raamatu koduleht
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Postimees (8.05.2020): Peeter Helme «Uueks loodud mõrvamüsteerium»
• Reaktor (5/2020): Jüri Kallas «Kui Evelyn Hardcastle peab seitse surma surema»

Raamatust blogides:

• Hyperebaaktiivne: XXII ehk lahenda mõrv, sul on kaheksa katset
• Raamatublogi: Jaan Martinson «Seitse surma, kaheksas sulgeb ajasilmuse jäädavalt»

A. I. Šalimov «Tuscarora saladus»

Aleksandr Šalimov
Tuscarora saladus
Fantastiline seiklusjutt

Originaalpealkiri: Тайна Тускароры
Originaali alapealkiri: Фантастико-приключенческая повесть
Originaali esmatrükk: 1967

Vorm: romaan

Tõlkija: Arvi Siig

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1969; nr 290 (13. detsember) – 1970; nr 24 (30. jaanuar)

Kommentaar

Romaan ilmus esmakordselt 1967. aastal samanimelises autorikogus, kust see ka eesti keelde tõlgiti.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Alan Bloch «Inimesed on teistsugused»

Alan Bloch
Inimesed on teistsugused

Originaalpealkiri: Men Are Different
Originaali esmatrükk: 1954

Vorm: jutt

Tõlkija: Ain Raitviir

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1965; nr 9 (september)

Kommentaar

Tõlkija eesnime asemel on vaid initsiaal.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1954. aastal Groff Conklini koostataud antoloogias «Mõtlevate masinate ulme» (Science-Fiction Thinking Machines).

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

«Viirastusliku fantastika maailmas»

Anonüüm
Viirastusliku fantastika maailmas

Originaalpealkiri: В мире бредовой фантастики
Originaali esmatrükk: 1948

Vorm: artikkel

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1948; nr 86 (11. aprill)

Kommentaar

Tõlkijat pole märgitud.

See artikkel või pigem kapitalistliku pulpulme materdamine ilmus esmatrükis ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1948. aasta veebruarinumbris. Ka originaalis oli tekst anonüümne.

Eestikeelse väljaande päis-karikatuur on moonutatud ümberjoonistus Lev Smehhovi originaalist.

Artiklis märkimist leidnud autorid: Eando Binder, Nelson S. Bond, Dorothy de Courcy, John de Courcy, Lester del Rey, Raymond F. Jones, Chester S. Geier, Malcolm Jameson, Fritz Leiber, Richard S. Shaver ja Henry S. Whitehead.

• Teos wõrgus (ETERA)

Teosest ajakirjanduses:

• Reaktor (7/2020): Jüri Kallas «Soniv ulme»

Howard Thompson «Särakuul»

Howard Thompson
Särakuul

Originaalpealkiri: The Glitterball
Originaali esmatrükk: 1979

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Jaanus Õunpuu

Ilmumiskoht: Postimees
Ilmumisaeg: 1996; nr 180 (5. august) – nr 206 (4. september)

Kommentaar

Tegu on nn romaniseeringuga, mis põhineb samanimelise, 1977. aastal linastunud filmi käsikirjal, mille üks autoreid oli Howard Thompson.

Lühiromaan ilmus esmakordselt 1979. aastal Inglismaal, kirjastas Methuen Publishing.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Antoloogia «Huumori lõpp»

Huumori lõpp
3 ulmejuttu

Vorm: antoloogia

Koostaja: Ivar Voites

Tõlkija: Ivar Voites

Ilmumispaik: Maardu
Kirjastus: Svensky
Ilmumisaasta: 1992
Lehekülgi: 32
Köide: pehmed kaaned (papp)

Sisukord

• Robert A. Lafferti - Õuduste nädal (Seven-Day Terror; 1962)
• Frederic Braun - Planetaat – meeletu planeet (Placet Is a Crazy Place; 1946)
• Isaac Asimov - Huumori lõpp (Jokester; 1956)

Kommentaar

Koostaja ja ilmumispaik on märkimata.

Raamatu tiitelleht ja selle tagakülg on otsekui olematud, sest esimese jutu esimene lehekülg kannab numbrit 1.

Autorite nimekujud ja juttude pealkirjad näitavad, et tõlgitud on vene keelest, täpsemalt Arkadi Strugatski koostatud naljaulme antoloogiast «31. juuni» (31 июня; 1968).

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Teosest blogides:

• loterii: kolm «Huumori lõpp. 3 ulmejuttu» (1992)

Eet Tuule «Saatuslik säriaeg»

Eet Tuule
Saatuslik säriaeg

Vorm: jutt

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 8 (Põhjanaela jututuba)

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Urmas Alas «Sõber»

Urmas Alas
Sõber

Vorm: jutt

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 8 (Põhjanaela jututuba)

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Mary Braund «Kristallseade»

Mary Braund
Kristallseade

Originaalpealkiri: The Crystal Set
Originaali esmatrükk: 1982

Vorm: jutt

Tõlkija: Tiina Tiiman

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 7 (Põhjanaela jututuba)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Ellery Queen's Mystery Magazine» 1982. aasta detsembrinumbris.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Urmas Alas «Galaktilise tähtsusega üritus»

Urmas Alas
Galaktilise tähtsusega üritus

Sari: Oberg ja Muhel

Vorm: jutt

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 6 (Põhjanaela jututuba)

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Ursula K. Le Guin «Tee suund»

Ursula K. Le Guin
Tee suund

Originaalpealkiri: The Direction of the Road
Originaali esmatrükk: 1973

Vorm: jutt

Tõlkija: Krista Kaer

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1973. aastal, sariantoloogia «Orbit» 12. köites.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Ray Bradbury «Nulltund»

Ray Bradbury
Nulltund

Originaalpealkiri: Zero Hour
Originaali esmatrükk: 1947

Vorm: jutt

Tõlkija: Mario Kivistik

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)


Veel ilmunud:

1. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Planet Stories» 1947. aasta sügisnumbris.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Urmas Alas «Juhus»

Urmas Alas
Juhus

Vorm: jutt

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Walter R. Brooks «Taltsutatud kummitus»

Walter R. Brooks
Taltsutatud kummitus

Originaalpealkiri: Jimmy Takes Vanishing Lessons
Originaali esmatrükk: 1950

Vorm: jutt

Tõlkija: Mario Kivistik

Illustreerija: Juss Piho

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 4 (Põhjanaela jututuba)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Story Parade» 1950. aasta oktoobrinumbris.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

H. P. Lovecraft «Dunwichi õudus»

H. P. Lovecraft
Dunwichi õudus

Originaalpealkiri: The Dunwich Horror
Originaali esmatrükk: 1929

Sari: Cthulhu mütoloogia

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Martin Kivimets

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 4 (Põhjanaela jututuba) – nr 8 (Põhjanaela jututuba)


Veel ilmunud:

1. H. P. Lovecraft «Cthulhu kutse» // Tartu, Viiking, 2017 (Moodne õudusklassika)

Kommentaar

Tegu on lühendatud ja oletuslikult ka kaudtõlkega.

Järjejutu esimese osa illustratsiooni autoriks on märgitud Leland Kilula, kuigi pildi enda peal on kenasti näha Jüri Mildebergi signatuur.

Originaalis ilmus see napi lühiromaani mahus tekst esmakordselt ajakirja «Weird Tales» 1929. aasta aprillinumbris.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Antoloogia «Isaac Asimov 100»

Isaac Asimov 100
Ulmeantoloogia

Vorm: antoloogia

Koostaja: Raul Sulbi

Keeletoimetaja: Eeva-Maria Jeletsky

Kujundajad: Mihkel Laar ja Raul Sulbi

Ilmumispaik: Tartu
Kirjastus: Viiking
Ilmumisaasta: 2019
Lehekülgi: 368
ISBN: 978-9949-9927-9-9
Köide: pehmed kaaned + läikiv kile (lakaga)

Sisukord

• Raul Sulbi - Saateks
• Triinu Meres - Tegi-tegi-tegi-tuld
• Kristjan Sander - Sees
• Tea Roosvald - Jänesehautis
• Reidar Andreson - Heategu!
• Indrek Hargla - Õnnelik robot
• Siim Veskimees - Sulguvate teraskoobaste aeg
• Veiko Belials - Raske piisk pilvest
• Joel Jans - Maniakkide Tänav - Inspektor ja planeet
• Heinrich Weinberg - Patrioot
• Veiko Belials - Asum ja psühhoajalugu
• Mairi Laurik - Valesti ajastatud
• Indrek Hargla - Einsteini viimased sõnad

Kommentaar

Raamatu esikaanel on otsekui alapealkirjana: 12 kummardust Isaac Asimovile.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)
• Arvustused ja hinded (Goodreads)

Arvustused ajakirjanduses:

• Algernon (12/2019): Juhan Habicht «Isaac Asimov 100. Ulmeantoloogia»
• Postimees (10.01.2020): Andri Riid «Isaac Asimov eesti ulmeautorite pilgu läbi»
• Meie Maa (3.02.2020): Jüri Kallas «Lugemissoovitus: Isaac Asimov 100 - Koostaja Raul Sulbi»
• Reaktor (7/2020): Jüri Kallas «Eesti oma asimovid»

Arvustused blogides:

• Digital Nerdland: «Isaac Asimov 100. Ulmeantoloogia» (koost. Raul Sulbi)
• Raamatublogi: Jaan Martinson «Tosin sügavat kummardust Isaac Asimovile»
• Rokk'n'Ropp: «Kirjandusosakond: Isaac Asimov 100. Ulmeantoloogia»
• Lugemissoovituse blog: Tiina Sulg «Isaac Asimov 100»

«Kuu-reis»

Jules Verne
Kuu-reis

Originaalpealkiri: De la Terre à la Lune
Originaali täispealkiri: De la Terre à la Lune, trajet direct en 97 heures 20 minutes
Originaali esmatrükk: 1865

Sari: Baltimore'i Kuu-Selts
Number sarjas: 1

Vorm: romaan

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Olewiku Lisa
Ilmumisaeg: 1885; nr 24 – 1886; nr 6

Kommentaar

Autori nime pole märgitud ja tõlkija pole teada.

Paar-kolm korda kuus ilmunud leht «Olewiku Lisa» oli vaid nummerdatud ning täpsema dateeringu saab teada, kui vaadata viimaselt leheküljelt tsensori märkmeid, mille põhjal selgub, et romaan «Kuu-reis» ilmus ajalehes 1885. aasta 30. novembrist kuni 1886. aasta 8. märtsini.

Romaani esmatrüki avaldas 1865. aasta 14. septembrist kuni 14. oktoobrini järjejutuna «Journal des débats politiques et littéraires». Sama aasta oktoobris ilmus Pariisis, Pierre-Jules Hetzeli kirjastuses ka romaani esimene raamatuväljaanne.

1902. aastal valmis romaani ainetel film «Reis Kuule» (Le voyage dans la Lune) ning seda Georges Méliès' lavastatud 14-minutilist tummfilmi peetakse maailma esimeseks ulmefilmiks.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Karen A. Simonjan «Homo sapiens»

Karen A. Simonjan
Homo sapiens

Originaalpealkiri: Homo Sapiens
Originaali esmatrükk: 1964

Vorm: jutt

Tõlkija: Andres Jaaksoo

Illustreerija: Edgar Valter

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 7 (juuli)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt (tõenäoliselt) autorikogus «Naeratus» (Ժպիտը; 1964).

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Ilja Varšavski «Molekulaarkohvik»

Ilja Varšavski
Molekulaarkohvik

Originaalpealkiri: Молекулярное кафе
Originaali esmatrükk: 1963

Vorm: jutt

Tõlkija: Tarmo Roogna

Illustreerija: Heino Sampu

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 6 (juuni)

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt Kirill Andrejevi koostatud antoloogias «Uus signaalsüsteem» (Новая сигнальная; 1963).

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Karen A. Simonjan «Ainult kolm pääsevad Maale»

Karen A. Simonjan
Ainult kolm pääsevad Maale

Originaalpealkiri: Երկիր են վերադառնալու երեքը
Originaali esmatrükk: 1964

Vorm: jutt

Tõlkija: Andres Jaaksoo

Illustreerija: Virve Kotkas

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 2 (veebruar)


Veel ilmunud:

1. Karen A. Simonjan «Ainult kolm pääsevad Maale» // Tallinn, Eesti Raamat, 1973

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt (tõenäoliselt) autorikogus «Naeratus» (Ժպիտը; 1964).

• Teos wõrgus (ETERA)
• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Isaac Asimov «Kõik maailma mured»

Isaac Asimov
Kõik maailma mured

Originaalpealkiri: All the Troubles of the World
Originaali esmatrükk: 1958

Sari: Multivac

Vorm: jutt

Tõlkija: Ain Raitviir

Illustreerija: ?

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1968; nr 12 (detsember)


Veel ilmunud:

1. Isaac Asimov «Üheksa homset» // Tartu, Fantaasia, 2016 (Orpheuse Raamatukogu; nr 25 (nr 4/2016))

Kommentaar

Illustreerija on märkimata.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Super-Science Fiction» 1958. aasta aprillinumbris.

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

E. Cox «Ermiinia»

Erle Cox
Ermiinia

Originaalpealkiri: Out of the Silence
Originaali alapealkiri: A Romance
Originaali esmatrükk: 1919

Vorm: romaan

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Waba Maa
Ilmumisaeg: 1929; nr 124 (1. juuni) – nr 179 (6. august)

Kommentaar

Tõlkija nime pole märgitud.
Kummaline, aga romaani naispeategelane Earani kannab eesti tõlkes nime Ermiinia..?

Romaan ilmus esmakordselt 1919. aastal, 19. märtsist kuni 25. oktoobrini laupäevase järjejutuna Melbourne'i ajalehes «Argus».
Esimene raamatuväljaanne ilmus alles 1925. aastal Melbourne'i kirjastaja Edward A. Vidleri väljaantuna. 1935. aastal ilmus kohendatud ja 1947. aastal kohendatud ja uue proloogiga väljaanne.

Romaani on sageli nimetatud Austraalia esimeseks (oluliseks) ulmeromaaniks.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)