Kurt Vonnegut «Harrison Bergeron»

Kurt Vonnegut

Harrison Bergeron

Originaalpealkiri: Harrison Bergeron
Originaali esmatrükk: 1961

Vorm: jutt

Tõlkija: Rein Kruus

Ilmumiskoht: Tallinna Polütehnik
Ilmumisaeg: 1974; nr 1 (11. jaanuar)


Veel ilmunud:

1. «Pikker» 1993; nr 12

Kommentaar

Juttu saadab tõlkijapoolne napp autoritutvustus ning tõlge on mõningate kärbetega.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1961. aastal, kuukirja «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» oktoobrinumbris.

Seda kuulsat ja märgilist teksti on korduvalt ekraniseeritud.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Robert Sheckley «Preemia riski eest»

Robert Sheckley

Preemia riski eest

Originaalpealkiri: The Prize of Peril
Originaali esmatrükk: 1958

Vorm: jutt

Tõlkija: Matti Vaga

Illustreerija: K. Suits

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1974; nr 7 (juuli) (Väljarebitav jutulisa) – nr 8 (august) (Väljarebitav jutulisa)

Kommentaar

2-osaline järjejutt.

Jutule eelneb autoritutvustus.

Kunstniku eesnime asemel on initsiaal ja kunstniku nime leiab vaid ajakirja sisukorrast.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1958. aastal, kuukirja «The Magazine of Fantasy and Science Fiction» mainumbris.

1970. aastal valmis Saksa LV-s jutu põhjal telefilm «Miljonimäng» (Das Millionenspiel) ning 1983. aastal Prantsuse ja Jugoslaavia ühisfilm «Riski hind» (Le prix du danger), mida näidati ka Eesti NSV kinodes.

Pealkirjaga «Riski hind» loeti juttu ette 1982. aasta oktoobris-novembris Eesti Raadio I programmi lastesaate «Mikriveski» järgneva jutuna.

• Teos wõrgus (ETERA I)
• Teos wõrgus (ETERA II)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Mööda netti: Vanad Noorused 1974/7-12

Sever Gansovski «Raevu päev»

Sever Gansovski

Raevu päev

Originaalpealkiri: День гнева
Originaali esmatrükk: 1964

Vorm: jutt

Tõlkija: Matti Vaga

Illustreerija: Vello Tamm

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1974; nr 1 (jaanuar) (Väljarebitav jutulisa) – nr 2 (veebruar) (Väljarebitav jutulisa)


Veel ilmunud:

1. «Raevu päevad» // Tartu, Fantaasia, 2019 (Sündmuste horisont; nr 69)

Kommentaar

2-osaline järjejutt.

Jutule eelneb autoritutvustus.

Tõlkijat pole märgitud ning kunstniku eesnime asemel on initsiaal ja kunstniku nime leiab vaid ajakirja sisukorrast.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1964. aastal, Kirill Andrejevi koostatud «Teadusliku fantastika almanahhi» (Альманах научной фантастики) esimeses köites.

Tegu on rohkelt taasavaldatud ja ühe enimtõlgitud nõukogude ulmejutuga.

1985. aastal valmis jutu põhjal samanimeline mängufilm, mida mõnikord on ekslikult nimetatud esimeseks nõukogude õudusfilmiks.

• Teos wõrgus (ETERA I)
• Teos wõrgus (ETERA II)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• loterii: kolm: Sever Gansovski – Raevu päev (Raevu päevad, 2019)
• Mööda netti: Vanad Noorused 1974/1-6

Mary Wollstonecraft Shelley «Frankenstein ehk moodne Prometheus»

Mary Shelley

Frankenstein ehk moodne Prometheus

Originaalpealkiri: Frankenstein, or, The Modern Prometheus
Originaali esmatrükk: 1818

Vorm: romaan

Tõlkija: Boris Kabur

Värsside tõlkija: Astrid Reinla

Toimetaja: Tiit Heidmets

Kaanepilt: Jüri Palm

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1984
Lehekülgi: 176
Trükiarv: 60 000
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Mirabilia

Saatesõnad:
P. B. Shelley - Eessõna (Preface; 1818)
Mary Shelley - Eessõna viimasele Londoni väljaandele (Introduction; 1831)
Astrid Kabur - Saateks


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Hotger, 2002
2. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2007 (Romaaniklassika; nr 15)
3. Tallinn, Sinisukk, 2018
4. Peetri, Tulip, 2026

Kommentaar

Eessõnade autoreid pole märgitud.

Originaali esmatrüki avaldas Londoni kirjastus Lackington, Hughes, Harding, Mavor & Jones. Esmatrükk ilmus kolmes köites ja ilmus anonüümselt.

1831. aastal avaldas romaani Londoni kirjastus Colburn and Bentley oma sarja «Bentley Standard Novels» üheksanda köitena autori poolt silutud ja mõneti tsenseeritud versiooni ning selle väljaande tekst on olnud aluseks enamikele hilisematele kordustrükkidele ja tõlgetele, tõenäoliselt ka eesti tõlkele.

Paljud uuemad väljaanded kasutavad pealkirja lihtsustatud varianti – «Frankenstein».

Tegu on krestomaatilise romaani ja üldkultuurilise fenomeniga, mida on lugematu arv kordi ekraniseeritud ja lavale toodud, koomiksiteks joonistatud ja erinevate autorite poolt töödeldud.

Romaani on sageli nimetatud moodsa ulmekirjanduse alguspunktiks.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Eesti Päevaleht (23.06.2007): Peeter Olesk «Romaaniülikool: Mary Shelley «Frankenstein»»

Raamatust blogides:

• Mööda netti: M. Wollstonecraft Shelley. Frankenstein.

Ray Bradbury «Kõuemürin»

Ray Bradbury

Kõuemürin

Originaalpealkiri: A Sound of Thunder
Originaali esmatrükk: 1952

Vorm: jutt

Tõlkija: Kadri-Ann Gross

Ilmumiskoht: Pedagoogiline Instituut
Ilmumisaeg: 1987; nr 17 (15. mai) – nr 21 (12. juuni)


Veel ilmunud:

1. «Horisont» 1968; nr 5 [pealkirjaga «Kõuekärgatus»]
2. «Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]
3. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]

Kommentaar

4-osaline järjejutt.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1952. aastal, ajakirja «Collier's» 28. juuni numbris.

Tegu on krestomaatilise tekstiga, mida on ette loetud paljude riikide raadiotes (sh ka Eesti Raadios), millest on tehtud koomikseid ning mida on korduvalt ekraniseeritud.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Mister Costello – kangelane: Ray Bradbury «Kõuekärgatus»

K. Fialkowski «Mina olen Molnár»

Konrad Fiałkowski

Mina olen Molnár

Teaduslik-fantastiline jutustus


Originaalpealkiri: Biohazard
Originaali esmatrükk: 1969

Vorm: jutt

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1969; nr 151 (2. juuli) – nr 158 (10. juuli)

Kommentaar

8-osaline järjejutt.

Autori eesnime asemel on initsiaal ja perekonnanimi on antud lihtsustatud kujul.

Tõlkija on märkimata.

Eesti tõlke pealkiri näitab, et tegu kaudtõlkega vene keelest, ajakirja «Iskatel» 1969. aasta kolmandast ehk mai/juuninumbrist, kus jutt pealkirjaga «Меня зовут Мольнар» esmakordselt vene keeles ilmus.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt samuti 1969. aastal, ajakirja «Młody Technik» kahes esimeses ehk siis jaanuari- ja veebruarinumbris.

1977. aastal valmis Poolas jutu põhjal 50-minutiline samanimeline telefilm.

Juttu on ette loetud ka Vikerraadio «Jututoas».

• Teos wõrgus (Digar)
• Teos wõrgus (ETERA) I
• Teos wõrgus (ETERA) II
• Teos wõrgus (ETERA) III
• Teos wõrgus (ETERA) IV
• Teos wõrgus (ETERA) V
• Teos wõrgus (ETERA) VI
• Teos wõrgus (ETERA) VII
• Teos wõrgus (ETERA) VIII


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Mööda netti: Konrad Fiałkowski. Mina olen Molnár.

Richard Matison «Nupp»

Richard Matheson

Nupp

Originaalpealkiri: Button, Button
Originaali esmatrükk: 1970


Vorm: jutt

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Punane Täht
Ilmumisaeg: 1981; nr 123 (22. oktoober) – nr 125 (27. oktoober)

Kommentaar

3-osaline järjejutt.

Autori perenimi on transkribeeritud valesti ja tõlkija on märkimata.

Tegu on kaudtõlkega vene keelest, täpsemalt ajakirja «Rovesnik» 1981. aasta juuninumbrist.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1970. aastal, meesteajakirja «Playboy» juuninumbris.

Jutust on tehtud telelühifilm ja täispikk film «Laegas» (The Box; 2009)

Juttu on ette loetud ka Vikerraadio «Jututoas».

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Stanislaw Lem «Surma planeet»

Stanisław Lem

Surma planeet

Utoopiline romaan


Originaalpealkiri: Astronauci
Originaali esmatrükk: 1951

Vorm: romaan

Tõlkija: Imre Pullman

Ilmumiskoht: Kolhoosi Elu
Ilmumisaeg: 1956; nr 75 (21. juuni) – nr 131 (30. oktoober)

Kommentaar

Autori eesnimi on antud lihtsustatud kujul.

Tegu on tugevalt lühendatud kaudtõlkega saksa keelest, Ida-Saksa kirjastuse Volk und Welt väljaandest «Der Planet des Todes» – sealt on pärit pealkiri ja saksa ulmekultuurile omane alapealkiri «Utoopiline romaan».

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1951. aastal Poola kirjastuses Czytelnik. Aastail 1951–1952, paralleelselt raamatuväljandega, ilmus teos järjejutuna Poola noortelehes «Sztandar Młodych».

1960. aastal valmis romaani põhjal Ida-Saksa ja Poola kineastide koostööna film «Vaikiv täht» (Der Schweigende Stern / Milcząca gwiazda), mis järgmisel aastal linastus ka Eesti NSV kinodes.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Kurt Vonnegut «Tapamaja, korpus viis, ehk Laste ristisõda»

Kurt Vonnegut

Tapamaja, korpus viis, ehk Laste ristisõda

Sunnitud tants surmaga


Originaalpealkiri: Slaughterhouse-Five, or The Children's Crusade
Originaali alapealkiri: A Duty-Dance with Death
Originaali esmatrükk: 1969

Vorm: romaan

Tõlkija: Valda Raud

Toimetaja: Evi Siimson

Kunstiline kujundaja: Elo Järv

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1971
Lehekülgi: 168
Trükiarv: 28 000
Köide: pehmed kaaned

Järelsõna: Valda Raud - Saateks


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Tänapäev, 2003 (Punane raamat)
2. Tallinn, Tänapäev, 2010 (Punane raamat)

Kommentaar

Järelsõna autori nime asemel on vaid initsiaalid.

• Raamat (Vikipeedia)
• Raamat (Vikitsitaadid)
• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)
• Arvustused ja hinded (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Sirp ja Vasar (1.10.1971): Ülo Tuulik ««Inimajusid tuleb mürgitada inimlikkusega...»»
• Horisont (1/1973): Naatan Kvarki raamaturiiul
• Reaktor (11/2022): Jüri Kallas «Kurt Vonnegut – 100»

Raamatust blogides:

• Danzumees: Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda (sunnitud tants surmaga) - Kurt Vonnegut
• Armastus mitme raamatu vastu: Kõrvalekalle
• Varstukas: Evelin Veinberg: Kurt Vonnegut «Tapamaja korpus viis ehk laste ristisõda»
• ...: Kurt Vonnegut «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda»
• Yuki lugemispäevik: «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda» - Kurt Vonnegut
• Aabitsarahvas: Arvustus Kurt Vonneguti romaanile «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda»
• Sada Raamatut: Kurt Vonnegut: «Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda» (1969)
• Väljakirjutised: Kurt Vonnegut «Tapamaja, korpus viis»

A. Dneprov «Krabisaar»

Anatoli Dneprov

Krabisaar

Originaalpealkiri: Крабы идут по острову
Originaali esmatrükk: 1958

Vorm: jutt

Tõlkija: Juhan Nurme

Illustreerija: Uno Roosvalt

Ilmumiskoht: antoloogia «Diogenese latern»
Koostaja: Juhan Nurme
Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1976
Leheküljed: 156–177
Trükiarv: 24 000
Köide: kõvad kaaned (riidest selg)


Veel ilmunud:

1. «Säde» 1962; 9. september – 7. oktoober [pealkirjaga «Krabid liiguvad mööda saart»]

Kommentaar

Autori eesnimi on ära toodud vaid raamatu lõpus olevas autoritutvustuses.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1958. aastal, ajakirja «Znanije – sila» novembrinumbris.

Juttu on erinevates riikides ekraniseeritud.

• Teos wõrgus (archive.org)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• loterii: kolm: Anatoli Dneprov – Krabisaar (Diogenese latern, 1976)

K. Bulõtšev «Valik»

Kir Bulõtšov

Valik

Originaalpealkiri: Выбор
Originaali esmatrükk: 1971

Vorm: jutt

Tõlkija: Juhan Nurme

Illustreerija: Uno Roosvalt

Ilmumiskoht: antoloogia «Diogenese latern»
Koostaja: Juhan Nurme
Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1976
Leheküljed: 85–96
Trükiarv: 24 000
Köide: kõvad kaaned (riidest selg)

Kommentaar

Autori eesnimi on ära toodud vaid raamatu lõpus olevas autoritutvustuses. Autor kasutas sel ajal veel pseudonüümi Kir. Bulõtšov, mida sageli kirjutati lahti kui Kirill Bulõtšov ning koos transkriptsiooniveaga ilmuski maakeelses antoloogias Kirill Bulõtšev.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1971. aastal, ajakirja «Znanije – sila» märtsinumbris.

Juttu on paar korda ekraniseeritud ja sellest on tehtud ka koomiks.

1998. aastal avaldas Kir Bulõtšov romaani «Vaadates lahingut kõrgemalt» (Вид на битву с высоты), mille proloogiks sai jutu «Valik» ümberkirjutatud versioon.

• Teos wõrgus (archive.org)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• loterii: kolm: Kir Bulõtšev – Valik (Diogenese latern, 1976)

C. F. Right «Maailma lõpp»

S. Fowler Wright

Maailma lõpp

Originaalpealkiri: Deluge
Originaali esmatrükk: 1927

Sari: Maailma lõpp

Vorm: romaan

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Kaja
Ilmumisaeg: 1931; nr 166 (21. juuli) – nr 223 (25. september)


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Kaja, 1931

Kommentaar

Autori nimi on valesti ja tõlkija nime pole märgitud.

Kuna autor ei suutnud romaanile kirjastajat leida, siis ta avaldas selle 1927. aastal omaenda kulu ja kirjadega. Hoolimata väikesest trükiarvust, sai raamat kiirelt populaarseks ja juba järgmisel aastal ilmus romaan Cosmopolitan Book Corporationi kirjastatuna.

Romaanist valmis 1933. aastal samanimeline menukas film.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

M. R. James «Ruunikirjas needus»

M. R. James

Ruunikirjas needus

Originaalpealkiri: Casting the Runes
Originaali esmatrükk: 1911

Vorm: jutt

Tõlkija: ?

Illustreerija: ?

Ilmumiskoht: antoloogia «Paabeli torn»
Ilmumispaik: Viljandi
Kirjastus: Sünnimaa
Ilmumisaasta: 1997
Köide: pehmed kaaned
Leheküljed: 9–22


Veel ilmunud:

1. «Olend väljastpoolt meie maailma» // Tartu, Elmatar, 1995 (Öölane; nr 1001) [pealkirjaga «Visatud ruunid»]

Kommentaar

Antoloogia koostajat pole märgitud. Niisamuti pole märgitud jutu tõlkijat ja illustreerijat.

Anonüümses eessõnas on öeldud, et «Paabeli torn» on väike valik lugudest, mis on ajakirja «Paradoks» toimetuse kuue tegevusaasta jooksul toimetaja lauanurgale kogunenud ning seal kannatlikult ilmumisjärge oodanud. 64-leheküljeline vihik sisaldab kaks õudusjuttu, vanahiina röövlijutu ning seitse lühiteksti vaimsusest ja paranähtustest.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1911. aastal M. R. Jamesi autorikogus «Veel tondijutte» (More Ghost Stories).

Jutu põhjal on tehtud kuulus film «Deemoni öö» (Night of the Demon; 1957).

• Arvustused ja hinded (Ulmekirjanduse BAAS)

Isaac Asimov «Igaviku lõpp»

Isaac Asimov

Igaviku lõpp

Originaalpealkiri: The End of Eternity
Originaali esmatrükk: 1955

Vorm: romaan

Tõlkija: Linda Ariva

Kaanepilt: Rein Mägar

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1973
Lehekülgi: 196
Trükiarv: 50 000
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Mirabilia

Järelsõna: [Autorist]

Kommentaar

Napil järelsõnal (sisuliselt autoritutvustusel) pole pealkirja ja autorit.

Originaali esmatrüki avaldas kirjastus Doubleday 1955. aasta augustis.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust blogides:

• Mister Costello – kangelane: Isaac Asimov «Igaviku lõpp»
• lugemik: ploomike: Isaac Asimov «Igaviku lõpp» (Kirjastus «Eesti Raamat», Tallinn 1973)

Ray Bradbury «Kõuekärgatus»

Ray Bradbury

Kõuekärgatus

Originaalpealkiri: A Sound of Thunder
Originaali esmatrükk: 1952

Vorm: jutt

Tõlkija: Andres Tarand

Illustreerija: Allex Kütt

Ilmumiskoht: Horisont
Ilmumisaeg: 1968; nr 5 (mai)


Veel ilmunud:

1. «Pedagoogiline Instituut» 1987; 15. mai – 12. juuni [pealkirjaga «Kõuemürin»]
2. «Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]
3. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1952. aastal, ajakirja «Collier's» 28. juuni numbris.

Tegu on krestomaatilise tekstiga, mida on ette loetud paljude riikide raadiotes (sh ka Eesti Raadios), millest on tehtud koomikseid ning mida on korduvalt ekraniseeritud.

• Teos wõrgus (Digar)
• Teos wõrgus (Mister Costello – kangelane)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Mister Costello – kangelane: Ray Bradbury «Kõuekärgatus»
• loterii: kolm: Ray Bradbury – Kõuekärgatus (Horisont 5/1968)
• Mööda netti: Ray Bradbury. Kõuekärgatus.

Kir Bulõtšov «Tõrge-67»

Kir Bulõtšov
Tõrge-67

Originaalpealkiri: Осечка-67
Originaali esmatrükk: 1993

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Arvi Nikkarev

Ilmumiskoht: Kir Bulõtsov «Perpendikulaarne maailm»
Ilmumispaik: Saue
Kirjastus: Skarabeus
Ilmumisaasta: 2010
Leheküljed: 201–271
ISBN: 978-9985-9346-9-2
Köide: kõvad kaaned (matt kile)

Kommentaar

Lühiromaan on kirjutatud 1968. aasta alguses, ilmus aga esmakordselt 1993. aastal ajakirja «Novõi žurnal» kolmandas numbris.

1995. aastal ilmus lühiromaani põhjal kirjutatud näidend.

Lühiromaanist on valminud ka telefilm.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Ulmeseosed: Kir Bulõtšov «Осечка-67»
• Mister Costello – kangelane: Kir Bulõtšov «Tõrge-67»
• loterii: kolm: Kir Bulõtšov – Tõrge-67 (Perpendikulaarne maailm, 2010)

Kir Bulõtšov «Mäekuru»

Kir Bulõtšov
Mäekuru

Originaalpealkiri: Перевал
Originaali esmatrükk: 1980

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Arvi Nikkarev

Ilmumiskoht: Kir Bulõtsov «Perpendikulaarne maailm»
Ilmumispaik: Saue
Kirjastus: Skarabeus
Ilmumisaasta: 2010
Leheküljed: 5–106
ISBN: 978-9985-9346-9-2
Köide: kõvad kaaned (matt kile)

Kommentaar

Esmatrükk 1980. aastal ajakirjas «Znanije – sila», numbrites 7 kuni 11.

Lühiromaanist sai hiljem romaani «Поселок» (1988) esimene osa ning seeläbi ka dr Pavlõši sarja tekst.

Lühiromaani põhjal on valminud koomiks ja pooletunnine animafilm.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Ulmeseosed: Kir Bulõtšov «Перевал»
• Mister Costello – kangelane: Kir Bulõtšov «Mäekuru»

Zinovi Jurjev «Täielik muutmine»

Zinovi Jurjev

Täielik muutmine

Ulmeromaan


Originaalpealkiri: Полная переделка
Originaali esmatrükk: 1975

Sari: Sherwood

Vorm: romaan

Tõlkinud: Peeter Elbing

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1977; nr 9 (12. jaanuar) – nr 65 (19. märts)

Kommentaar

Originaalis ilmus romaan esmakordselt ajakirja «Iskatel» 1975. aasta neljandas ja viiendas numbris ning selsamal aastal ka eraldi raamatuna.

Teost on Eesti Raadios ka järjejutuna ette loetud ning romaanist on valminud film «Ideaalne kuritegu» (Идеальное преступление; 1989).

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)