Eiv Eloon «Kaksikliik»

Eiv Eloon

Kaksikliik

Sari: Kaksikliik
Number sarjas: 1

Vorm: romaan

Toimetaja: Ain Kaalep

Keeletoimetaja: Maret Kangur

Kaas ja kujundus: Helmut Polberg

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1981
Lehekülgi: 224
Trükiarv: 24 000
Köide: pehmed kaaned

Kommentaar

Keeletoimetaja eesnime pole märgitud.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust kogumikes:

• Vaino Vahing «E me ipso» (Eesti Raamat, 1990): Vaino Vahing «Hirmuspiraal»

Raamatust ajakirjanduses:

• Edasi (25.04.1981): Tarmo Kulmar «Kaksikliik»
• Sirp ja Vasar (22.05.1981): Toivo Orav «Kaalukas iive eesti ulmekirjanduses»
• Noorte Hääl (9.08.1981): Kärt Hellerma «Definitsioonid ja käsitamatu»
• Noorte Hääl (23.08.1981): Aire Kivistik «Ulmeline naisteromaan?»
• Keel ja Kirjandus (9/1981): Astrid Reinla «Hirm»
• Looming (12/1981): Vaino Vahing «Hirmuspiraal»
• Noorus (5/1983): Luule Vile «Kaksikliigist»
• Noorus (4/1986–5/1986): Aivar Kull «Meie noorema proosa teed 1981–1985»
• Reaktor (9/2020): Jüri Kallas «Vapustav «Kaksikliik»»
• Reaktor (9/2020): Marko Kivimäe «Eiv Elooni «Kaksikliik» ehk Raamat, mida keegi ei loe»
• Reaktor (1/2024): Lüüli Suuk «Äratundmine»

F. Safronov «Mitte midagi erilist»

Juri Safronov

Mitte midagi erilist

Teaduslik-fantastiline jutustus


Originaalpealkiri: Ничего особенного
Originaali esmatrükk: 1960

Vorm: jutt

Tõlkija: ?

Illustreerija: Ülo Sooster

Ilmumiskoht: Eesti Raudteelane
Ilmumisaeg: 1960; nr 12 (30. jaanuar) – nr 19 (16. veebruar)


Veel ilmunud:

1. «Õhtuleht» 1960; 22. oktoober [pealkirjaga ««Mitte midagi erakordset...»»]

Kommentaar

8-osaline järjejutt.

Autorinimi on vale initsiaaliga, tõlkija ja illustreerija on märkimata.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1960. aastal, ajakirja «Tehnika – molodjoži» jaanuarinumbris, sealtsamast on pärit ka vigane autorinimi ja Ülo Soosteri illustratsioonid.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

M. R. James «Kanoonik Alberici testament»

M. R. James

Kanoonik Alberici testament

Originaalpealkiri: Canon Alberic's Scrapbook
Originaali esmatrükk: 1895

Vorm: jutt

Tõlkija: Leo Metsar

Ilmumiskoht: Liivimaa Kuller
Ilmumisaeg: 1993; nr 2 (14. jaanuar) – nr 5 (4. veebruar)


Veel ilmunud:

1. M. R. James «Kanoonik Alberici väljalõiked» // Tartu, Fantaasia, 2005 [pealkirjaga «Kanoonik Alberici väljalõiked»]

Kommentaar

4-osaline järjejutt.

Jutule eelneb lühike autoritutvustus.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1895. aastal, ajakirja «National Review» märtsinumbris, pealkirjaga «Canon Alberic's Scrap-Book».

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Günther Krupkat «Kui jumalad surid»

Günther Krupkat

Kui jumalad surid

Originaalpealkiri: Als die Götter starben
Originaali esmatrükk: 1963

Sari: Meju

Vorm: romaan

Tõlkija: Ester Heinaste

Toimetaja: Linda Targo

Kaanepilt ja illustratsioonid: Heldur Viires

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1969
Lehekülgi: 288
Trükiarv: 24 000
Köide: kõvad kaaned (riidest selg)

Kommentaar

Autori eesnimi on kirjas ainult raamatu tiitellehel, kaanel ja seljal on vaid initsiaal.

Originaali esmatrüki avaldas 1963. aastal Berliini kirjastus Das Neue Berlin.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Horisont (1/1973): Naatan Kvarki raamaturiiul

Raamatust blogides:

• Tulelaps: G. Krupkat «Kui jumalad surid»
• raamaturiiulike: Kui jumalad surid (1969)

Tõnu Trubetsky · Anti Pathique · Antti Kaio · Aivar Lehtmaa · Ivo Priit Varda · Maris Veeremäe «Inglid ja kangelased»

Tõnu Trubetsky

Anti Pathique

Antti Kaio

Aivar Lehtmaa

Ivo Priit Varda

Maris Veeremäe

Inglid ja kangelased

Sari: Inglid ja kangelased

Vorm: jutt

Ilmumiskoht: Vikerkaar
Ilmumisaeg: 1990; nr 12


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Autorikirjastus, 1992
2. Tõnu Trubetsky · Anti Pathique · Juhan Habicht «Inglid ja kangelased» // Tallinn, Kirjastuskeskus, 2002

Kommentaar

Teksti esimene ilmunud versioon.

Järgmistes väljaannetes on Trubetsky kaasautoriks vaid Anti Pathique ja (vähemalt) 2002. aasta kogumikus on jutust saanud juba lühiromaan.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Vl. Nemtsov «Kõrgusrekord»

Vladimir Nemtsov

Kõrgusrekord

Teaduslik-fantastiline jutustus


Originaalpealkiri: Рекорд высоты
Originaali esmatrükk: 1949

Sari: Vadim Bagretsov ja Timofei Babkin

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: ?

Illustreerija: Konstantin Artseulov

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1949; nr 177 (29. juuli) – nr 249 (21. oktoober)

Kommentaar

29-osaline järjejutt.

Tõlkija on märkimata.

Järjejutu esimesel neljal osal on autori perenimeks ekslikult märgitud Nemtšov. Järjejutu viimasel neljal osal on lihtsam, pildita päis

Originaalis ilmus lühiromaan esmakordselt 1949. aastal, ajakirja «Vokrug sveta» viies esimeses numbris ehk siis jaanuarist maini. Sealtsamast on võetud ka üks Konstantin Artseulovi illustratsioon ja eesti tõlke päise pilt.

Kümme aastat hiljem kirjutas autor lühiromaani ümber romaaniks «Viimane teivasjaam» (Последний полустанок; 1959).

• Teos wõrgus (Digar)
• Teos wõrgus (ETERA)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

F. A. Ridley «Roheline masin»

F. A. Ridley

Roheline masin

Originaalpealkiri: The Green Machine
Originaali esmatrükk: 1926

Vorm: romaan

Tõlkija: Raissa Kipper

Ilmumiskoht: Uudisleht
Ilmumisaeg: 1932; nr 75 (29. juuni) – nr 99 (24. august)


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Uudisleht, 1932

Kommentaar

25-osaline järjejutt.

Tõlkija on märkimata ja tõlge on kärbetega.

Originaali esmatrüki avaldas 1926. aastal Londoni kirjastus Noel Douglas. Autoriks oli vigaselt märgitud F. H. Ridley.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Gennadi Maksimovitš «Lause päevikust»

Gennadi Maksimovitš

Lause päevikust

Originaalpealkiri: Фраза из дневника
Originaali esmatrükk: 1977

Sari: Inspektor Texier

Vorm: jutt

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Punane Täht
Ilmumisaeg: 1980; nr 120 (11. oktoober) – nr 126 (25. oktoober)

Kommentaar

6-osaline järjejutt.

Tõlkijat pole märgitud.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1977. aastal, ajakirja «Tehnika – molodjoži» jaanuarinumbris.

Juttu on ette loetud ka Vikerraadio «Jututoas», teises tõlkes ja pealkirjaga «Fraas päevikust».

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Mary Wollstonecraft Shelley «Frankenstein ehk moodne Prometheus»

Mary Shelley

Frankenstein ehk moodne Prometheus

Originaalpealkiri: Frankenstein, or, The Modern Prometheus
Originaali esmatrükk: 1818

Vorm: romaan

Tõlkija: Boris Kabur

Värsside tõlkija: Astrid Reinla

Toimetaja: Tiit Heidmets

Kaanepilt: Jüri Palm

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1984
Lehekülgi: 176
Trükiarv: 60 000
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Mirabilia

Saatesõnad:
P. B. Shelley - Eessõna (Preface; 1818)
Mary Shelley - Eessõna viimasele Londoni väljaandele (Introduction; 1831)
Astrid Kabur - Saateks


Veel ilmunud:

1. Tallinn, Hotger, 2002
2. Tallinn, Eesti Päevaleht, 2007 (Romaaniklassika; nr 15)
3. Tallinn, Sinisukk, 2018
4. Peetri, Tulip, 2026

Kommentaar

Eessõnade autoreid pole märgitud.

Originaali esmatrüki avaldas Londoni kirjastus Lackington, Hughes, Harding, Mavor & Jones. Esmatrükk ilmus kolmes köites ja ilmus anonüümselt.

1831. aastal avaldas romaani Londoni kirjastus Colburn and Bentley oma sarja «Bentley Standard Novels» üheksanda köitena autori poolt silutud ja mõneti tsenseeritud versiooni ning selle väljaande tekst on olnud aluseks enamikele hilisematele kordustrükkidele ja tõlgetele, tõenäoliselt ka eesti tõlkele.

Paljud uuemad väljaanded kasutavad pealkirja lihtsustatud varianti – «Frankenstein».

Tegu on krestomaatilise romaani ja üldkultuurilise fenomeniga, mida on lugematu arv kordi ekraniseeritud ja lavale toodud, koomiksiteks joonistatud ja erinevate autorite poolt töödeldud.

Romaani on sageli nimetatud moodsa ulmekirjanduse alguspunktiks.

• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)
• Hinded ja hinnangud (Goodreads)

Raamatust ajakirjanduses:

• Eesti Päevaleht (23.06.2007): Peeter Olesk «Romaaniülikool: Mary Shelley «Frankenstein»»

Raamatust blogides:

• Mööda netti: M. Wollstonecraft Shelley. Frankenstein.

I. Rossohhovatski · A. Stogni «Avarii «Hõbenoolel»»

Igor Rossohhovatski

Anatoli Stogni

Avarii «Hõbenoolel»

Originaalpealkiri: Авария «Серебряной стрелы»
Originaali esmatrükk: 1969

Sari: Vassiltšenko küberneetiline teisik

Vorm: jutt

Tõlkija: Urmas Selirand

Illustreerija: Valli Hurt

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1970; nr 3

Kommentaar

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Junõi tehnik» 1969. aasta mainumbris.

• Teos wõrgus (ETERA)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Clifford Simak «Deserteerimine»

Clifford D. Simak

Deserteerimine

Originaalpealkiri: Desertion
Originaali esmatrükk: 1944

Sari: Linn

Vorm: jutt

Tõlkija: Urmas Alas

Illustreerija: Krista Saare

Ilmumiskoht: Horisont
Ilmumisaeg: 1996; nr 1 (Horisondi Extra)


Veel ilmunud:

1. «Horisont» 1968; nr 7
2. Clifford D. Simak «Linn» // Tallinn, Varrak, 1996 (F-sari)

Kommentaar

Jutule eelneb lühike autoritutvustus tõlkijalt ning teos on esitatud kui katkend peagiilmuvast kogumik/romaanist «Linn».

Illustratsioonide autorit pole märgitud, aga initsiaalid KS lubavad oletada, et kunstnikuks on ajakirja kujundaja Krista Saare.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1944. aastal, ajakirja «Astounding Science Fiction» novembrinumbris.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Ray Bradbury «Kõuemürin»

Ray Bradbury

Kõuemürin

Originaalpealkiri: A Sound of Thunder
Originaali esmatrükk: 1952

Vorm: jutt

Tõlkija: Kadri-Ann Gross

Ilmumiskoht: Pedagoogiline Instituut
Ilmumisaeg: 1987; nr 17 (15. mai) – nr 21 (12. juuni)


Veel ilmunud:

1. «Horisont» 1968; nr 5 [pealkirjaga «Kõuekärgatus»]
2. «Mardus» 1994; nr 4 (Ray Bradbury ekstra) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]
3. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari) [pealkirjaga «Kõue kõmin»]

Kommentaar

4-osaline järjejutt.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1952. aastal, ajakirja «Collier's» 28. juuni numbris.

Tegu on krestomaatilise tekstiga, mida on ette loetud paljude riikide raadiotes (sh ka Eesti Raadios), millest on tehtud koomikseid ning mida on korduvalt ekraniseeritud.

• Teos wõrgus (Digar)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)

Teosest blogides:

• Mister Costello – kangelane: Ray Bradbury «Kõuekärgatus»

Isaack Asimov «Kui lõbus neil oli»

Isaac Asimov

Kui lõbus neil oli

Originaalpealkiri: The Fun They Had
Originaali esmatrükk: 1951

Vorm: jutt

Tõlkija: Ilmar Sepp

Illustreerija: Iivi Sampu-Raudsepp

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1970; nr 8


Veel ilmunud:

1. «Horisont» 1969; nr 2 [pealkirjaga «Missugust lõbu nad tundsid»]

Kommentaar

Autori eesnimi on kirjutatud valesti ning see võib viidata kaudtõlkele.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1951. aastal, ajalehe «The Boys and Girls Page» 1. detsembri numbris.

• Teos wõrgus (ETERA)


• Hinded ja hinnangud (Ulmekirjanduse BAAS)