Sisujuht


Autorid • 0 # +ABCDEFGHIJKLMNOPQRSŠZŽTUVWÕ Ä Ö ÜX Y

Teised autorid • Koostajad TõlkijadKunstnikudToimetajadKriitikud

Avaldamisega seonduv • AntoloogiadTeostesarjadRaamatusarjadKirjastusedPerioodikaIlmumisaastad

Sildigrupid • UlmežanridTeemadIsikudOlendidTehnoloogiaPäikesesüsteemRiigid/keeled

Auhinnad • StalkerRomaanivõistlusTeised auhinnadAuhinnatud ulme eesti keeles

Nimekirjad • Rahvaste/riikide ulme eesti keelesEesti keelde tõlgitud ekraniseeritud ulme

Nimekirjad: Eesti • RaadioulmeEesti ulmefilmidEesti ulmelavastusedEesti ulme tõlked

13.11.20

G. Altov «Kummaline küsimus»


Genrihh Altov

Kummaline küsimus

Originaalpealkiri: Странный вопрос
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)


Kommentaar
Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.



G. Altov «Esimene kontakt»


Genrihh Altov

Esimene kontakt

Originaalpealkiri: Первый контакт
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)


Kommentaar
Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.



G. Altov «Triggerketike»


Genrihh Altov

Triggerketike

Originaalpealkiri: Триггерная цепочка
Originaali esmatrükk: 1961

Sari: Kas masin on võimeline mõtlema?

Vorm: jutt

Tõlkija: K. Pikk

Illustreerija: B. Reznikovitš

Ilmumiskoht: Õhtuleht
Ilmumisaeg: 1961; nr 266 (11. november)


Veel ilmunud:
  1. «Pioneer» 1963; nr 5 [pealkirjaga «Kas masin võib mõtelda?»]


Kommentaar
Autori ja tõlkija eesnimi on ajalehes märkimata. Illustreerija nime pole märgitud.

Juttude päises oleva sarja üldillustratsiooni autor pole teada.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Znanije – sila» 1961. aasta juulinumbris koos veel kolme sama sarja jutuga.
Samast ajakirjanumbrist on tõlgitud ka jutte saatev «Toimetuse järelsõna» ning samuti on sealt võetud konkreetse jutu illustratsioon.



4.11.20

Herta Laipaik «Maarjakask»


Herta Laipaik


Maarjakask

Kunstmuistendeid ühe vana jutuvestja mälestuseks


Vorm: kogumik

Toimetaja: Maret Kangur

Kujundaja: Milvi Torim

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1983
Lehekülgi: 120
Trükiarv: 24 000
Köide: taskuformaat + pehmed kaaned


Veel ilmunud:
  1. Herta Laipaik «Kurjasadu» // Tallinn, Varrak, 2006


Sisukord
  • Eessõna asemel
  • Laukatuli
  • Liivakerija
  • Häitsmetund
  • Kivilinad
  • Hingepüüdja
  • Ahne jõe sünd
  • Maarjakask
  • Toonekägu
  • Sõnaseletusi
  • Kasutatud kirjandus


Kommentaar
«Eessõna asemel» on autori mälestused-vestlused Roiu Minniga, raamatu alapealkirjas mainitud vana jutuvestjaga ning samalaadi tekstikatked raamivad ka kogumiku jutte, moodustades sellisena teatava metakirjandusliku raamloo.

1977–79 ehk aastaid enne raamatu ilmumist loeti vähemalt kuus kogumiku juttu ette Vikerraadio «Jututoas».




Raamatust ajakirjanduses:

31.10.20

David Bischoff «Sõjamängud»


David Bischoff

Sõjamängud

Originaalpealkiri: Wargames
Originaali esmatrükk: 1983

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 29 (oktoober) – nr 40/41 (detsember)


Kommentaar
Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Romaniseeringu aluseks on filmi «WarGames» (1983) käsikiri ning raamatu originaali esmatrüki avaldas Penguin Books.



Harry Harrison «Taltsutamatu planeet»


Harry Harrison

Taltsutamatu planeet

Originaalpealkiri: Deathworld
Originaali esmatrükk: 1960

Sari: Surmailm
Number sarjas: 1

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 18 (juuli) – nr 28 (september)


Veel ilmunud:
  1. Tallinn, Varrak, 1997 (F-sari) [pealkirjaga «Surmailm I»]


Kommentaar
Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1960. aasta jaanuarist märtsini järjejutuna ajakirjas «Astounding/Analog Science Fact & Fiction». Sama aasta septembris avaldas kirjastus Bantam Books romaani esimese raamatuväljaande.



Frances Carsac «Eldorado lõvid»


Francis Carsac

Eldorado lõvid

Originaalpealkiri: La vermine du lion
Originaali esmatrükk: 1967

Sari: Téraï Laprade
Number sarjas: 3

Vorm: romaan

Tõlkija: Matti Vaga

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 8 (aprill) – nr 17 (juuli)


Kommentaar
Autori eesnimi on kirjutatud vigaselt.

Tõlkija nime pole märgitud ning tegu on kaudtõlkega vene keelest.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1967. aastal, Pariisi kirjastuse Fleuve Noir sarja «Anticipation» 310. köitena.



30.10.20

Rider Haggard «Ürgmetsa võlur»


H. Rider Haggard

Ürgmetsa võlur

Originaalpealkiri: Allan's Wife
Originaali esmatrükk: 1887

Sari: Allan Quatermain
Number sarjas: 2

Vorm: romaan

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Tänapäeva Jutulisa
Ilmumisaeg: 1991; nr 1 (märts) – nr 7 (aprill)


Veel ilmunud:
  1. «Waba Maa» 1931; 20. jaanuar – 3. märts
  2. Tallinn, Kuldsulg, 2009 (Põnevusromaan) [pealkirjaga «Allani naine»]


Kommentaar
Autori nimi on ilma eesnime initsiaalita.

Tõlkijat pole märgitud, kuid maakeelse pealkirja põhjal võib oletada, et tegu on omaaegse «Waba Maa» järjejutu toimetatud versiooniga.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 1887. aastal USAs ning tegu oli varastatud poognate pealt tehtud piraatväljaandega. Esimene ametlik, Inglise väljaanne ilmus kaks aastat hiljem autorikogu «Allani naine ja teised lood» (Allan's Wife and Other Tales) avatekstina.



29.10.20

Indrek Hargla «Süvahavva. Teine suvi»


Indrek Hargla

Süvahavva: Teine suvi

Sari: Süvahavva
Number sarjas: 2

Vorm: romaan

Toimetaja: Heli Illipe-Sootak

Kaanefotod: Margit Lepla

Kaanekujundus: Mari Kaljuste

Kaart: Berit Sootak

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Varrak
Ilmumisaasta: 2015
Lehekülgi: 424
ISBN: 978-9985-3-3388-4
Köide: lakaga pehmed kaaned


Kommentaar
Romaani aluseks on Indrek Hargla käsikirja põhjal valminud telesarja «Süvahavva» teine hooaeg.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.




Raamatust kogumikes:


Raamatust ajakirjanduses:


Raamatust blogides:

24.10.20

Arkadi Strugatski · Boriss Strugatski «Tagasitulek. Raske on olla jumal»


Arkadi Strugatski

Boriss Strugatski


Tagasitulek. Raske on olla jumal

Fantastilised jutustused


Sari: Keskpäeva maailm

Vorm: kogumik

Tõlkijad: Ralf Toming, Maiga Varik

Toimetaja: Valli Helde

Kaanepilt ja illustratsioonid: Heldur Viires

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Eesti Raamat
Ilmumisaasta: 1968
Lehekülgi: 452
Trükiarv: 30 000
Köide: kõvad kaaned


Sisukord
  • Autoritelt (От авторов; —)
  • Tagasitulek (Возвращение; 1962; tõlk Ralf Toming)
  • Raske on olla jumal (Трудно быть богом; 1964; tõlk Maiga Varik)


Kommentaar
Tõlkijate, toimetaja ja kunstniku eesnimesid raamatus ei mainita.

Kaanel ja seljal on raamatu pealkirjaks «Tagasitulek». Kuigi tiitellehel määratletakse tekste kui fantastilisi jutustusi, on tegu siiski romaanidega.




Raamatust ajakirjanduses:

29.9.20

Eiv Eloon


Eiv Eloon on pseudonüüm, mille taha varjab end Lea Soo.

Sündis 27. novembril 1945.

Lea Soo sündis Tartus, ema oli kauplusejuhataja ja isa sõjalise kasvatuse õpetaja.

Õppis Tartu 7. keskkoolis. Hiljem Tartu Riiklikus Ülikoolis – aastail 1964–65 arstiteaduskonnas ja aastail 1966–72 geograafiateaduskonna bioloogiaosakonnas.

Ülikooliõpingute vahel, 1965. aastal töötas Lea Soo Irkutski oblastis vaigutajana. Hiljem on ta pidanud Tartus laborandi, raamatukoguhoidja, valvuri ja sekretar-masinakirjutaja ameteid.

Ulmes debüteeris 1981. aastal, mil avaldas Eiv Elooni nime all romaani «Kaksikliik», mis pälvis palju tähelepanu, posiitiivset kriitikat ning tunnistati ka parimaks sel aastal ilmunud Tartu kirjaniku raamatuks.




Veel autorist:




Eiv Elooni ilmunud ulme




Romaanid


Kaksikliik [Kaksikliik]
  1. Tallinn, Eesti Raamat, 1981
Kaksikliik 2 [Kaksikliik]
  1. Tallinn, Eesti Raamat, 1988



Artiklid, esseed, intervjuud, kriitika, saatesõnad jne


Mõtlemistüüpide heterogeensusest
  1. «Looming» 1982; nr 8



Eiv Eloon ja ta looming


Kärt Hellerma
Definitsioonid ja käsitamatu
  1. «Noorte Hääl» 1981; 9. august

Jüri Kallas
Vapustav «Kaksikliik»
  1. «Reaktor» nr 108 (september 2020)

Marko Kivimäe
Eiv Elooni «Kaksikliik» ehk Raamat, mida keegi ei loe
  1. «Reaktor» nr 108 (september 2020)

Aire Kivistik
Ulmeline naisteromaan?
  1. «Noorte Hääl» 1981; 23. august

Aivar Kull
Meie noorema proosa teed 1981–1985
  1. «Noorus» 1986; nr 4 – nr 5

Tarmo Kulmar
Kaksikliik
  1. «Edasi» 1981; 25. aprill

Toivo Orav
Kaalukas iive eesti ulmekirjanduses
  1. «Sirp ja Vasar» 1981; 22. mai

Astrid Reinla
Hirm
  1. «Keel ja Kirjandus» 1981; nr 9

Lüüli Suuk
Äratundmine
  1. «Reaktor» nr 148 (jaanuar 2024)

Vaino Vahing
Hirmuspiraal
  1. «Looming» 1981; nr 12
  2. Vaino Vahing «E me ipso» // Tallinn, Eesti Raamat, 1990

Luule Vile
Kaksikliigist
  1. «Noorus» 1983; nr 5

15.9.20

Manfred Kalmsten «Raske vihm»


Manfred Kalmsten

Raske vihm

Vorm: kogumik

Toimetajad: Leiger Luts ja Eva Luts

Kaanepilt: Meelis Krošetskin

Ilmumispaik: Tartu
Kirjastus: Fantaasia
Kirjastus: Täheveski
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 320
ISBN: 978-9949-661-71-8
Köide: kõvad kaaned (läikiv kile)
Raamatusari: Sündmuste horisont
Number sarjas: 77


Sisukord
  • Raske vihm
  • Kuuekandjad
  • Lumemarjaveri
  • Loheisand
  • Vampiiriprobleem ja selle mõnetine lahendus
  • Valitsusaeg I – Kroonitants
  • Valitsusaeg II – Kuningaringlus
  • Põgeneda rottidelinnast...
  • Optimus – plekid paradiisil
  • Tundmatu surm
  • Murtud Süda
  • Ja lõpetuseks...


Kommentaar
Ilmumispaik on märkimata.

«Ja lõpetuseks...» on autori tänuavaldused.

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.




Raamatust ajakirjanduses:


Raamatust blogides:

26.8.20

Antoloogia «Hirmu vöönd»


Hirmu vöönd



Vorm: antoloogia

Koostaja: Mario Kivistik

Tõlkija: Mario Kivistik

Kaanepilt ja -kujundus: Anneliis Aunapuu

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Nõmm & Co
Ilmumisaasta: 1993
Lehekülgi: 160
Köide: pehmed kaaned
Raamatusari: Jutusari


Sisukord


Kommentaar
Raamatus pole märgitud ilmumispaika ja -aastat, aga samuti koostajat ja tõlkijat.




Arvustused ajakirjanduses:

14.8.20

Noorus

«Noorus» oli Eesti noorteajakiri.

Ajakirja «Noorus» esimene number ilmus 1946. aasta novembris.

Aastail 1947–56 oli ajakirja nimeks «Stalinlik Noorus», aga see oli vaid kosmeetiline nimevahetus, tegu oli ikka sama ajakirjaga.

Ajakirja «Noorus» viimane number ilmus 1997. aastal.

Ulme polnud ajakirjas kunagi olulisel kohal, aga poole sajandi jooksul üht-teist ikka ilmus – keskeltläbi jutt või kaks aastas, aga oli ka päris palju ulmavabu aastaid.

Hoolimata ulmepublikatsioonide vähesusest, on ajakirjal «Noorus» Eesti ulmeloos siiski oluline koht, sest:
  • 1950ndate keskel ilmusid ajakirjas Vladimir Beekmani ja Georg Ormi jutud, mis olid nõukogude Eesti esimesed teaduslik-fantastilised tekstid
  • 1963. aastal ilmus ajakirjas fantastiline romaan piltides ehk tõenäoliselt esimene Eesti ulmekoomiks
  • 1974. aastal ilmus kõigi numbrite vahel Matti Vaga valitud, tõlgitud ja kommenteeritud väljarebitav jutulisa, mis sisuliselt oli ulmeantoloogia
  • 1980ndatel toimuvatel jutuvõistlusetel osales alati ka vähem või rohkem ulmelugusid ning paljud neist leidsid äramärkimist ja avaldati ajakirjas
  • «Noorus» oli ajakiri, kus debüteerisid Mihhail Veller, Tiit Tarlap ja Mart Raudsaar ning kus Helju Rebane ja Raivo Seppo avaldasid märgatava osa oma varasemast ulmeloomingust


Veel ajakirjast:




Ajakirjas «Noorus» ilmunud ulme



Romaanid

Günther Krupkat
Nähtamatud (Die Unsichtbaren; 1956)
  1. «Noorus» 1957; nr 3 – nr 11



Lühiromaanid

Anti Pathique - Tõnu Trubetsky
Daam sinises
  1. «Noorus» 1990; nr 4 – nr 10



Jutud

Urmas Alas
Elu jääb
  1. «Noorus» 1986; nr 5
Tundeküsimus
  1. «Noorus» 1993; nr 9
Viitsütik
  1. «Noorus» 1985; nr 2

Isaac Asimov
Kõik maailma mured (All the Troubles of the World; 1958) [Multivac]
  1. «Noorus» 1968; nr 12
Professori heakskiit (A Problem of Numbers; 1970)
  1. «Noorus» 1994; nr 9

Vitali Babenko
Külmik (Холодильник; 1979)
  1. «Noorus» 1983; nr 11

Vladimir Beekman
Kiired maailmaruumist
  1. «Stalinlik Noorus» 1953; nr 10 – 1954; nr 1

Ambrose Bierce
Mees ja madu (The Man and the Snake; 1890)
  1. «Noorus» 1995; nr 12/1

Dmitri Bilenkin
Tema Marss (Его Марс; 1971)
  1. «Noorus» 1974; nr 10 (Väljarebitav jutulisa)

Jerome Bixby
Ameerika duell (The Draw; 1954)
  1. «Noorus» 1974; nr 12 (Väljarebitav jutulisa)

James Blish
Kunstiteos (A Work of Art; 1956)
  1. «Noorus» 1969; nr 12

Alan Bloch
Inimesed on teistsugused (Men Are Different; 1954)
  1. «Noorus» 1965; nr 9

Ray Bradbury
Jalutaja (The Pedestrian; 1951)
  1. «Noorus» 1991; nr 7
Joo põhjani: Masside hulluse vastu (Drink Entire: Against the Madness of Crowds; 1976)
  1. «Noorus» 1994; nr 5
Lendamise masin (The Flying Machine; 1953)
  1. «Noorus» 1988; nr 10
Maantee (The Highway; 1950)
  1. «Noorus» 1991; nr 7

Valeri Brjussov
Peeglis (В зеркале; 1902)
  1. «Noorus» 1986; nr 3

Fredric Brown
Kohutav (Abominable; 1960)
  1. «Noorus» 1967; nr 3

John Brunner
Ettekanne Kuu pinna ehituse kohta (Report on the Nature of the Lunar Surface; 1960)
  1. «Noorus» 1967; nr 3

Kir Bulõtšov
Rike liinil (Поломка на линии; 1968)
  1. «Noorus» 1974; nr 3 (Väljarebitav jutulisa)

Philip K. Dick
Säilitusmasin (The Preserving Machine; 1953) [Doktor Labyrinth]
  1. «Noorus» 1993; nr 10

Sever Gansovski
Raevu päev (День гнева; 1964)
  1. «Noorus» 1974; nr 1 (Väljarebitav jutulisa) – nr 2 (Väljarebitav jutulisa)

Gabriel García Márquez
Väga pikkade tiibadega väga vana mees (Un señor muy viejo con unas alas enormes; 1968)
  1. «Noorus» 1974; nr 9

Gennadi Gor
Aed (Сад; 1968)
  1. «Noorus» 1974; nr 5 (Väljarebitav jutulisa)

Aleksandr Grin
Jutukas majavaim (Словоохотливый домовой; 1923)
  1. «Noorus» 1984; nr 12

Henn-Kaarel Hellat
Kaks linna
  1. «Noorus» 1979; nr 7

S. Illitšovski
Arizonas aeg kadunud (Исчезло время в Аризоне; 1962)
  1. «Noorus» 1963; nr 12

Ivan Jefremov
Observatoorium Nur-i-Dešt (Обсерватория Нур-и-Дешт; 1944)
  1. «Stalinlik Noorus» 1947; nr 8 – nr 10
Põrguleek (Адское пламя; 1954)
  1. «Stalinlik Noorus» 1955; nr 2 – nr 3

Hille Karm
Kunagi veebruaris
  1. «Noorus» 1986; nr 3

Stephen King
Siin-seal on tiigreid (Here There Be Tygers; 1968)
  1. «Noorus» 1993; nr 11

Andrus Kivirähk
Nekroloog hallile märale
  1. «Noorus» 1990; nr 12

Viktor Kolupajev
Klaverihäälestaja (Настройщик роялей; 1972)
  1. «Noorus» 1974; nr 9 (Väljarebitav jutulisa)

Aleksandr Kuprin
Toost (Тост; 1906)
  1. «Noorus» 1960; nr 9

Toomas Kuter
Vastust teab vaid tuul
  1. «Noorus» 1990; nr 9

Stanisław Lem
Futuroloogide kongress (Kongres futurologów; 1970) [Ijon Tichy mälestused]
  1. «Noorus» 1971; nr 8
Lymphateri valem (Formuła Lymphatera; 1961)
  1. «Noorus» 1967; nr 5
Päästkem kosmos! (Ratujmy kosmos; 1964) [Ijon Tichy mälestused]
  1. «Noorus» 1966; nr 12

Guy de Maupassant
Hullumeelse kiri (Lettre d'un fou; 1885)
  1. «Noorus» 1991; nr 12
Nülitud käsi (La main d'écorché; 1875)
  1. «Noorus» 1991; nr 12
Surnu (La morte; 1887)
  1. «Noorus» 1988; nr 8

Aleksandr Mirer
Võrdusmärk (Знак равенства; 1967)
  1. «Noorus» 1974; nr 6 (Väljarebitav jutulisa)

Juri Nikitin
Inimene, kes muutis maailma (Человек, изменивший мир; 1973)
  1. «Noorus» 1974; nr 11 (Väljarebitav jutulisa)

Georg Orm
Päikesetehas
  1. «Stalinlik Noorus» 1954; nr 5 – nr 9
Teerajajad
  1. «Noorus» 1956; nr 7 – nr 8

Eve Peterson
Ääremaadel
  1. «Noorus» 1984; nr 8

Roman Podolnõi
Esmakordselt (Впервые; 1962) [Pseudoajaloolised pajatused]
  1. «Noorus» 1974; nr 9 (Väljarebitav jutulisa)
Meresõit pole võimalik (Мореплавание невозможно; 1962) [Pseudoajaloolised pajatused]
  1. «Noorus» 1974; nr 10 (Väljarebitav jutulisa)

Arthur Porges
Vähe küll, aga ikkagi muidu ($1.98; 1954)
  1. «Noorus» 1967; nr 12

Juri Prigornitski
Puu (Дерево; 1983)
  1. «Noorus» 1983; nr 11

Mart Raudsaar
Kvintiljon vidinat, mis nurjasid putši [Donald Austin ja «Kõu»]
  1. «Noorus» 1993; nr 9
Kõige targem
  1. «Noorus» 1994; nr 6
Oli see alles näts! [Donald Austin ja «Kõu»]
  1. «Noorus» 1993; nr 9

Helju Rebane
Ajakirja «Emantsipeeritud naine» intervjuu Immanuel Kantiga
  1. «Noorus» 1985; nr 3
Hesseringi eksperiment
  1. «Noorus» 1984; nr 9
Tühjad hinnasedelid
  1. «Noorus» 1981; nr 4
Vaikijate linn
  1. «Noorus» 1984; nr 9
Võidavad kõik
  1. «Noorus» 1984; nr 4

Raivo Seppo
Kutse koolnule
  1. «Noorus» 1994; nr 7/8
Merevahune köis
  1. «Noorus» 1994; nr 7/8
Sabat
  1. «Noorus» 1993; nr 6
Surma mõrsja
  1. «Noorus» 1992; nr 4/5 – nr 6/7
Tõugud
  1. «Noorus» 1993; nr 6

Aleksandr Siletski
Talvik (Зимарь; 1990)
  1. «Noorus» 1983; nr 11

Rein Saluri
Krahvi poeg
  1. «Noorus» 1968; nr 8

Robert Sheckley
Preemia riski eest (The Prize of Peril; 1958)
  1. «Noorus» 1974; nr 7 (Väljarebitav jutulisa) – nr 8 (Väljarebitav jutulisa)

Ario Šternfeld
«LK-3» lendab kuule («ЛК-3» летит на Луну; 1952)
  1. «Stalinlik Noorus» 1953; nr 6

Boriss Zubkov - Jevgeni Muslin
See habras, habras, habras maailm (Непрочный, непрочный, непрочный мир...; 1966) [Ken Price]
  1. «Noorus» 1974; nr 8 (Väljarebitav jutulisa)

Valentina Žuravljova
Tähe rapsoodia (Звездная рапсодия; 1959)
  1. «Noorus» 1959; nr 12

Tiit Tarlap
Tänav akna taga
  1. «Noorus» 1988; nr 6

Georgi Tuškan
Must raju (Черная буря; 1949)
  1. «Stalinlik Noorus» 1949; nr 4, nr 6

Ilja Varšavski
Põgenemine (Побег; 1968) [Donomaga]
  1. «Noorus» 1974; nr 4 (Väljarebitav jutulisa)

Mihhail Veller
Tšižikovi lahkumine (Все уладится; 1980)
  1. «Noorus» 1979; nr 6



Koomiksid

Georgi Martõnov · Allex Kütt
Kaks tuhat aastat hiljem
  1. «Noorus» 1963; nr 1 – nr 5



Katkendid

Vadim Ohhotnikov
Maapõue vallutajad (Покорители земных недр; 1948)
  1. «Stalinlik Noorus» 1949; nr 2 [katkend samanimelisest teaduslik-fantastilisest romaanist]

Olev Remsu
Kurbmäng Paabelis
  1. «Noorus» 1988; nr 9 [katkend romaanist]



Artiklid, esseed, intervjuud, kriitika, saatesõnad jne

Aleksandr Kopti
Teel suurde kirjandusse
  1. «Noorus» 1986; nr 4

Siim Oja
Naiste maailm Henn-Kaarel Hellati silmade läbi
  1. «Noorus» 1976; nr 12

Raivo Seppo
Koolnu pakub šokolaadi
  1. «Noorus» 1992; nr 4/5

Silvia Tui
Jules Verne
  1. «Stalinlik Noorus» 1955; nr 3

Luule Vile
Kaksikliigist
  1. «Noorus» 1983; nr 5



Kaanepildid:
  • Olev Soans, joonistus «Tähtede poole!» (5/1961)
  • Olev Soans, linoollõige «Tulevik on meie kätes» (9/1962)
  • Illimar Paul (8/1968)

S. Illitševski «Arizonas aeg kadunud»


S. Illitšovski

Arizonas aeg kadunud

Originaalpealkiri: Исчезло время в Аризоне
Originaali esmatrükk: 1962

Vorm: jutt

Tõlkija: Ülo Poots

Illustreerija: Peeter Ulas

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1963; nr 12 (detsember)


Kommentaar
Autori eesnimi pole teada ja perekonnanimi on valesti transkribeeritud.

Tõlkija ja illustreerija eesnime asemel on vaid initsiaal.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1962. aastal, Kirill Andrejevi koostatud antoloogias «Fantastika, 1962. aasta» (Фантастика, 1962 год).



11.8.20

Stuart Turton «Evelyn Hardcastle'i seitse surma»


Stuart Turton

Evelyn Hardcastle'i seitse surma

Vorm: romaan

Originaalpealkiri: The Seven Deaths of Evelyn Hardcastle
Originaali esmatrükk: 2018

Tõlkija: Sash Uusjärv

Toimetaja: Ivi Vinkler

Kujundaja: Virge Ilves

Kaart: Emily Faccini

Ilmumispaik: Tallinn
Kirjastus: Tänapäev
Ilmumisaasta: 2020
Lehekülgi: 544
ISBN: 978-9949-85-705-0
Köide: pehmed kaaned


Kommentaar
Ilmumispaik on märkimata.

Sisaldab ka autori tänusõnad ja lühiinfo autorist.

Originaalis ilmus romaan esmakordselt 2018. a veebruaris briti kirjastuses Raven Books.




Raamatust ajakirjanduses:


Raamatust blogides:

6.8.20

A. I. Šalimov «Tuscarora saladus»


Aleksandr Šalimov


Tuscarora saladus

Fantastiline seiklusjutt


Originaalpealkiri: Тайна Тускароры
Originaali alapealkiri: Фантастико-приключенческая повесть
Originaali esmatrükk: 1967

Vorm: romaan

Tõlkija: Arvi Siig

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1969; nr 290 (13. detsember) – 1970; nr 24 (30. jaanuar)


Kommentaar
39-osaline järjejutt.

Autori eesnime asemel on ees- ja isanime initsiaalid.

Romaan ilmus esmakordselt 1967. aastal samanimelises autorikogus, kust see ka eesti keelde tõlgiti.



5.8.20

Alan Bloch «Inimesed on teistsugused»


Alan Bloch

Inimesed on teistsugused

Originaalpealkiri: Men Are Different
Originaali esmatrükk: 1954

Vorm: jutt

Tõlkija: Ain Raitviir

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1965; nr 9 (september)


Kommentaar
Tõlkija eesnime asemel on vaid initsiaal.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1954. aastal Groff Conklini koostataud antoloogias «Mõtlevate masinate ulme» (Science-Fiction Thinking Machines).



30.7.20

«Viirastusliku fantastika maailmas»


Anonüüm


Viirastusliku fantastika maailmas



Originaalpealkiri: В мире бредовой фантастики
Originaali esmatrükk: 1948

Vorm: artikkel

Tõlkija: ?

Ilmumiskoht: Noorte Hääl
Ilmumisaeg: 1948; nr 86 (11. aprill)


Kommentaar
Tõlkijat pole märgitud.

See artikkel või pigem kapitalistliku pulpulme materdamine ilmus esmatrükis ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1948. aasta veebruarinumbris. Ka originaalis oli tekst anonüümne.

Eestikeelse väljaande päis-karikatuur on moonutatud ümberjoonistus Lev Smehhovi originaalist.

Artiklis märkimist leidnud autorid: Eando Binder, Nelson S. Bond, Dorothy de Courcy, John de Courcy, Lester del Rey, Raymond F. Jones, Chester S. Geier, Malcolm Jameson, Fritz Leiber, Richard S. Shaver ja Henry S. Whitehead.




Teosest ajakirjanduses:

26.7.20

Howard Thompson «Särakuul»


Howard Thompson

Särakuul

Originaalpealkiri: The Glitterball
Originaali esmatrükk: 1979

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Jaanus Õunpuu

Ilmumiskoht: Postimees
Ilmumisaeg: 1996; nr 180 (5. august) – nr 206 (4. september)


Kommentaar
Tegu on nn romaniseeringuga, mis põhineb samanimelise, 1977. aastal linastunud filmi käsikirjal, mille üks autoreid oli Howard Thompson.

Lühiromaan ilmus esmakordselt 1979. aastal Inglismaal, kirjastas Methuen Publishing.



22.7.20

Antoloogia «Huumori lõpp»


Huumori lõpp
3 ulmejuttu

Vorm: antoloogia

Koostaja: Ivar Voites

Tõlkija: Ivar Voites

Ilmumispaik: Maardu
Kirjastus: Svensky
Ilmumisaasta: 1992
Lehekülgi: 32
Köide: pehmed kaaned (papp)


Sisukord


Kommentaar
Koostaja ja ilmumispaik on märkimata.

Raamatu tiitelleht ja selle tagakülg on otsekui olematud, sest esimese jutu esimene lehekülg kannab numbrit 1.

Autorite nimekujud ja juttude pealkirjad näitavad, et tõlgitud on vene keelest, täpsemalt Arkadi Strugatski koostatud naljaulme antoloogiast «31. juuni» (31 июня; 1968).




Teosest blogides:

13.7.20

Eet Tuule «Saatuslik säriaeg»


Eet Tuule

Saatuslik säriaeg

Vorm: jutt

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 8 (Põhjanaela jututuba)



Urmas Alas «Sõber»


Urmas Alas

Sõber

Vorm: jutt

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 8 (Põhjanaela jututuba)



12.7.20

Mary Braund «Kristallseade»


Mary Braund

Kristallseade

Originaalpealkiri: The Crystal Set
Originaali esmatrükk: 1982

Vorm: jutt

Tõlkija: Tiina Tiiman

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 7 (Põhjanaela jututuba)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Ellery Queen's Mystery Magazine» 1982. aasta detsembrinumbris.



Urmas Alas «Galaktilise tähtsusega üritus»


Urmas Alas

Galaktilise tähtsusega üritus

Sari: Oberg ja Muhel

Vorm: jutt

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 6 (Põhjanaela jututuba)



Ursula K. Le Guin «Tee suund»


Ursula K. Le Guin

Tee suund

Originaalpealkiri: The Direction of the Road
Originaali esmatrükk: 1973

Vorm: jutt

Tõlkija: Krista Kaer

Illustreerija: Piret Selberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt 1973. aastal, sariantoloogia «Orbit» 12. köites.



Ray Bradbury «Nulltund»


Ray Bradbury

Nulltund

Originaalpealkiri: Zero Hour
Originaali esmatrükk: 1947

Vorm: jutt

Tõlkija: Mario Kivistik

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)


Veel ilmunud:
  1. Ray Bradbury «Kaleidoskoop» // Tallinn, Varrak, 2000 (F-sari)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Planet Stories» 1947. aasta sügisnumbris.



Urmas Alas «Juhus»


Urmas Alas

Juhus

Vorm: jutt

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 5 (Põhjanaela jututuba)



Walter R. Brooks «Taltsutatud kummitus»


Walter R. Brooks

Taltsutatud kummitus

Originaalpealkiri: Jimmy Takes Vanishing Lessons
Originaali esmatrükk: 1950

Vorm: jutt

Tõlkija: Mario Kivistik

Illustreerija: Juss Piho

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 4 (Põhjanaela jututuba)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Story Parade» 1950. aasta oktoobrinumbris.



H. P. Lovecraft «Dunwichi õudus»


H. P. Lovecraft

Dunwichi õudus

Originaalpealkiri: The Dunwich Horror
Originaali esmatrükk: 1929

Sari: Cthulhu mütoloogia

Vorm: lühiromaan

Tõlkija: Martin Kivimets

Illustreerija: Jüri Mildeberg

Ilmumiskoht: Põhjanael
Ilmumisaeg: 1993; nr 4 (Põhjanaela jututuba) – nr 8 (Põhjanaela jututuba)


Veel ilmunud:
  1. H. P. Lovecraft «Cthulhu kutse» // Tartu, Viiking, 2017 (Moodne õudusklassika)


Kommentaar
Tegu on lühendatud ja oletuslikult ka kaudtõlkega.

Järjejutu esimese osa illustratsiooni autoriks on märgitud Leland Kilula, kuigi pildi enda peal on kenasti näha Jüri Mildebergi signatuur.

Originaalis ilmus see napi lühiromaani mahus tekst esmakordselt ajakirja «Weird Tales» 1929. aasta aprillinumbris.



8.7.20

Antoloogia «Isaac Asimov 100»


Isaac Asimov 100

Ulmeantoloogia


Vorm: antoloogia

Koostaja: Raul Sulbi

Keeletoimetaja: Eeva-Maria Jeletsky

Kujundajad: Mihkel Laar ja Raul Sulbi

Ilmumispaik: Tartu
Kirjastus: Viiking
Ilmumisaasta: 2019
Lehekülgi: 368
ISBN: 978-9949-9927-9-9
Köide: pehmed kaaned + läikiv kile (lakaga)


Sisukord
  • Raul Sulbi - Saateks
  • Triinu Meres - Tegi-tegi-tegi-tuld
  • Kristjan Sander - Sees
  • Tea Roosvald - Jänesehautis
  • Reidar Andreson - Heategu!
  • Indrek Hargla - Õnnelik robot
  • Siim Veskimees - Sulguvate teraskoobaste aeg
  • Veiko Belials - Raske piisk pilvest
  • Joel Jans - Maniakkide Tänav - Inspektor ja planeet
  • Heinrich Weinberg - Patrioot
  • Veiko Belials - Asum ja psühhoajalugu
  • Mairi Laurik - Valesti ajastatud
  • Indrek Hargla - Einsteini viimased sõnad


Kommentaar
Raamatu esikaanel on otsekui alapealkirjana: 12 kummardust Isaac Asimovile.




Raamatust ajakirjanduses:


Raamatust blogides:

6.7.20

«Kuu-reis»


Jules Verne

Kuu-reis

Originaalpealkiri: De la Terre à la Lune
Originaali täispealkiri: De la Terre à la Lune, trajet direct en 97 heures 20 minutes
Originaali esmatrükk: 1865

Sari: Baltimore'i Kuu-Selts
Number sarjas: 1

Vorm: romaan

Tõlkija: Ado Grenzstein

Ilmumiskoht: Olewiku Lisa
Ilmumisaeg: 1885; nr 24 – 1886; nr 6


Kommentaar
9-osaline järjejutt.

Autori nime pole märgitud, tõlkijal on kirjas vaid initsiaalid A. Gr. ning tegu on mugandusega.

Paar-kolm korda kuus ilmunud leht «Olewiku Lisa» oli vaid nummerdatud ning täpsema dateeringu saab teada vaid põhilehest, mille põhjal selgub, et romaan «Kuu-reis» ilmus ajalehes 1885. aasta 2. detsembrist kuni 1886. aasta 10. märtsini.

Romaani esmatrüki avaldas 1865. aasta 14. septembrist kuni 14. oktoobrini järjejutuna «Journal des débats politiques et littéraires». Sama aasta oktoobris ilmus Pariisis, Pierre-Jules Hetzeli kirjastuses ka romaani esimene raamatuväljaanne.

1902. aastal valmis romaani ainetel film «Reis Kuule» (Le voyage dans la Lune) ning seda Georges Méliès' lavastatud 14-minutilist tummfilmi peetakse maailma esimeseks ulmefilmiks.



5.7.20

Karen A. Simonjan «Homo sapiens»


Karen A. Simonjan


Homo sapiens



Originaalpealkiri: Homo Sapiens
Originaali esmatrükk: 1964

Vorm: jutt

Tõlkija: Andres Jaaksoo

Illustreerija: Edgar Valter

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 7 (juuli)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt (tõenäoliselt) autorikogus «Naeratus» (Ժպիտը; 1964).



Ilja Varšavski «Molekulaarkohvik»


Ilja Varšavski


Molekulaarkohvik



Originaalpealkiri: Молекулярное кафе
Originaali esmatrükk: 1963

Vorm: jutt

Tõlkija: Tarmo Roogna

Illustreerija: Heino Sampu

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 6 (juuni)


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt Kirill Andrejevi koostatud antoloogias «Uus signaalsüsteem» (Новая сигнальная; 1963).



4.7.20

Karen A. Simonjan «Ainult kolm pääsevad Maale»


Karen A. Simonjan


Ainult kolm pääsevad Maale



Originaalpealkiri: Երկիր են վերադառնալու երեքը
Originaali esmatrükk: 1964

Vorm: jutt

Tõlkija: Andres Jaaksoo

Illustreerija: Virve Kotkas

Ilmumiskoht: Pioneer
Ilmumisaeg: 1973; nr 2 (veebruar)


Veel ilmunud:
  1. Karen A. Simonjan «Ainult kolm pääsevad Maale» // Tallinn, Eesti Raamat, 1973


Kommentaar
Originaalis ilmus jutt esmakordselt (tõenäoliselt) autorikogus «Naeratus» (Ժպիտը; 1964).



Isaac Asimov «Kõik maailma mured»


Isaac Asimov

Kõik maailma mured

Originaalpealkiri: All the Troubles of the World
Originaali esmatrükk: 1958

Sari: Multivac

Vorm: jutt

Tõlkija: Ain Raitviir

Illustreerija: ?

Ilmumiskoht: Noorus
Ilmumisaeg: 1968; nr 12 (detsember)


Veel ilmunud:
  1. Isaac Asimov «Üheksa homset» // Tartu, Fantaasia, 2016 (Orpheuse Raamatukogu; nr 25 (nr 4/2016))


Kommentaar
Illustreerija on märkimata.

Originaalis ilmus jutt esmakordselt ajakirja «Super-Science Fiction» 1958. aasta aprillinumbris.